Me ei ole ICOt kaalunud, ilmselt ei kaalu ka. Siin on seotus riiklikult tähtsate strateegiliste objektidega ehk alternatiivmeetodit siin kasutada ei saa.

Te lendate helikopteriga, Saaremaa silla valmimine on veel kaugel. Kas olete mõelnud võimaluse üle avada Tallinna ja Kuressaare vahel helikopteriliin?

Lennuk juba käib ja lennuk käib kiiremini kui helikopter. Ma ei näe helikopteris alternatiivi, kui just mõni jõukam klient soovib privaatset lendu. Ei sel ei ole mingit mõtet.

Kas olete idufirmadesse investeerinud, mis neist saanud on?

Elu jooksul kindlasti. Osad on pankrotti läinud, osad töötavad siiani, osad on maha müüdud. Neid, mis oleksid minust veelgi rikkama inimese teinud, neid ma ei ostnud. Pakuti küll, tagantjärgi ei saa midagi kahetseda. Tollel hetkel tundus, et hind on natuke kõrge. Kuskil on mingi piir enda jaoks paigas. Järelikult ei ole nii rikas, et jõuaks sellist hinda maksta.

Viimase viie aasta jooksul ei ole idufirmadesse investeerinud ja ma arvan, et ka tulevikus ei investeeri. Ma ei ole nii rikas, et jõuan igale poole kümneid ja sadu tuhandeid panna ja nendest pärast ilma jääda, nii nagu enamusega neist juhtub. See on nagu lotomäng. Mulle loto ei meeldi. Ma tahan ise ennast juhtida, mitte lotot mängida.

Kas idufirmad võtavad teiega ühendust lootuses, et võiksite neisse investeerida?

Neid tuleb ikka ette ja järjest vähem kuna ma olen avalikult välja öelnud, et ma idufirmadesse ei investeeri. Minu arvates on siiamaani tegemist hype’iga. Iga noor mõtleb, et teen äpi valmis ja peagi olen miljonär.

Kõik tahavad saada miljonäriks, aga keegi ei mõtle, et pärast äpi tegemist on vaja hakata ettevõtet juhtima, raamatupidamist tegema, finantse juhtima, inimesi palkama. Kogu nende energia läheb selle peale, et tõsta kuskilt raha ideele, mis ei ole veel käima läinud.

Kas oma aega olete valmis idufirmadele kulutama, kui nende esmane tutvustus tundub huvitav?

Ma ei saada kedagi ukse pealt tagasi, palun saata tutvustuse ja kui silm hakkab lugedes särama, siis võib juhtuda, et me trehvame. Suures osas ei ole silm enam särama löönud. Ma arvan, et seal on ühtpidi taga ahned kapitalistid, kel on raha niivõrd palju, neil on võimalus raha laksata igale poole. Nad võivad seda teha, neil on raha küll.

Nad võivad ka kaotada ja võib-olla nad leiavad selle ühe, mis katab kõik hilisemad kaotused ära. Mul ei ole neist kahju, kui nad kaotavad või võidavad, aga mul on kahju noortest inimestest, kelle mõttemaailma on selle läbi hästi palju rikutud.

Nende ainus eesmärk on rikkaks saada. EMT tegi kunagi mängumiljonäri äpi, keegi selle võitis, mis sa arvad, et mis on sellest äpist saanud? Keegi ei mäletagi enam seda. Teistpidi ei saa seda neile pahaks panna. Kõik tahavadki hästi ja jõukalt elada, aga see ei saa alguse äpimaailmast või idufirmadest vaid haridusest.

Miks sa ei võiks alustada väikse juuksurisalongi tegemisest? See on klassikaline väikeettevõtlus, mille najal seisab terve riik. Kui sul läheb hästi, siis avad üle terve riigi neid salonge. Kas pagaritöökoda ei ole idufirma, kui ta alustab? Pagarikoda võiks ka minna ja küsida investoritelt raha, neil on samuti raha vaja.

Nimetage kolm olulist asja, mis teie töölaual on.

Telefon, arvuti ja elektrooniline sigaret.

Mis on teie kõige olulisem töövahend?

Arvuti, mis ma sellest telefonist laua taga olles ikka näpin.

Praegu räägitakse palju, et tehnika arengu tõttu pole paljudel inimestel enam vahet, kus nad oma tööd teevad. Mida te sellest arvate?

Palgatöötajana kaugelt tööd tehes peab sul tööandjaga pidev ühendus olema. Kui sa oled täitsa eraldatud ning hakkad kodust kontorit pidama, siis see hästi ei lõppe. Sellesse ei taha ma hästi uskuda. Kodust on tööd raske teha.

Kodus on teine mugavustsoon ja teised rutiinid. Seal sa vaatad aknast välja ja lähed riisud muru parem. Tööle minnes on mingi koht, kus on üks rutiin. Kaugtöö on okei, aga pead selleks head töötingimused looma.

Kuidas näeb teie jaoks välja töörutiin? Kas teil on nippe ja nõuandeid, kuidas sellest vabaneda?

Töörutiini ei esine aga küll on kogu elu rutiinne, mul on oma tegemised ja tööasjad paigas ja see on üsna rutiinne. Küllap rutiini lõhkumisi toimub aeg-ajalt, kui midagi teravamat tuleb. Minu vanuse juures ei taha ma kogu aeg hüpata või teha ekstreemseid asju. Pigem hoiab rutiin tasakaalus.

Nimetage üks tehnikavidin, mille mõttekusest te aru ei saa ja mida ebavajalikuks peate.

Neid on palju. Mul endalgi on kodus üks. See on mõttetuse kast. Kastil on lüliti, kui vajutad seda, siis kasti kaas tõuseb üles ja robotkäsi lülitab selle lüliti välja ning paneb kaane kinni. Ümberringi on neid mõttetuid vidinaid täis, mis kuhjub kogu aeg. Neist ei saa kõigist aru, et miks on neid vaja.

Millised äpid on teie telefonis kõige olulisemad?

Kaardid, e-mail, sõnumid ja chat’id ning ilmateated.

Mida eelistate: Facebook, Instagram, Twitter või hoopis oma blogi, miks?

Vaatan päevas kolm-neli korda Facebooki. Kõige olulisem on Telegram, kus olen pere, tööasjadega ja hobide seltskondadega ühenduses. Kasutan ka Messengeri ja kui vaja siis teisi, Skype’i ei kasuta. Telegram on hea minimalistlik, puhas ja ei ole pealetükkiv. Ülejäänud kõik on meelelahutus.

Kuidas kasutada sotsiaalmeediat nii, et temast oleks kasu ja et ta ei oleks ajaraisk?

Silla asjus on sotsiaalmeedia väga palju kasuks olnud. Kogu see informatsioon, mis on viimased kolm kuud seoses sellega olnud. Informatsiooni jagamine võimalikult avatult. Sotsiaalmeedia ongi ajaraisk, olengi seal selleks, et aega raisata või tegeleda meelelahutusega.

Kuidas vabal ajal tehnoloogiast lahti saada ja hästi puhata? Või kas puhkate koos tehnoloogiaga? Kuidas?

Teavitused on mul alati väljas. Kui vaja saab mind kätte ja kui ise soovin saan ka teisi kätte. Päris välja telefoni ei lülita. Kui ma vedelen lõunamaa mererannal ja kellegil on vaja mind kätte saada, siis ma võin vastata. Mind see ei häiri. Mu töö ei ole nii agressiivne, et ma peaksin neid kõrvale lükkama.

Mida te arvutimängudest arvate? Kas mängite (või olete mänginud) ja on mõni lemmik?

Mulle meeldivad FPS mängud, eilegi ostsin ühe. Kõik Call of Dutyd ja muud tulistamismängud. Iga päev ei mängi, mõnikord jääb isegi kuu vahele aga siis mängin jälle nädal aega tunni või kahe kaupa.

Mängin üksi campaignina. Huvi tekkis 1993. aastal, mil ostsin lauaarvuti ja tuli esimene Wolfenstein välja. Ühendasin selle helisüsteemiga ja see oli võimas. Seal elab võib-olla veidi agressiivsust välja. Wolfenstein on väga hea, Call of Duty on hea, Battlefield on ka tore, kahju, et sellele järgesid ei tule.

Kas tunnete vahel, et olete nutisõltuv? Mida siis teete?

Jalutades saan ma telefoni mitte vastu võtta või mitte seda vaadata. Seda on hea võrrelda, kui võrdlen oma perekonnaga, siis ma olen keskmine. Kui võrdlen lapselapsega, siis olen heavy user kuna ta on alles titt ja ta ei kasuta veel midagi.

Mis on parim nõuanne, mille olete saanud?

Olen headelt sõpradelt küsinud nõu ja seda ka saanud. Hea nõuanne tekib aja jooksul iseendale pähe. Kui oled juba elanud teatud aja, siis enam jaolt oskad ise öelda, et mis võib tulevikuks võlusõna olla. See on haridus ja teadmised. Sa ei pea koolis viieline olema aga sa pead olema selline, kes saab aru, et kuidas maailm toimib.

Tavaliselt jõutakse sinnani ülikooli lõpu poole. Siis kui sinu täiskasvanuks väljakujunemine hakkab lõpule jõudma. Kui sa selleks ajaks ei ole aru saanud, et kui tähtis see on siis on juba natuke hilja. Sellest sõltub kogu sinu tuleviku elamisvõime. Kas sa saad olla ja tunda end majanduslikult vabana või sarjad terve elu oma tööandjat, et ta ei maksa palka ning alati on raha puudu.

Mis on suurim õppetund, mida sooviksite ka teistega jagada?

Õppetunnid on need, kus oled selle eest väga palju raha maksnud. Näiteks kümme aastat tagasi sai Gildi fondidesse raha pandud, õnneks küll võlakirjade, mitte aktsiate näol.

Minu partner kaotas miljoneid. Mina sain kaheksa aastat hiljem enam-vähem kõik raha tagasi. Kui sa midagi teed, siis pead sa natuke süvenema ja uurima, et mida sa teed.