Arendame nutikat tarkvaralahendust, mis võimaldaks väikesel meeskonnal kaasata sadu ja tuhandeid kogukonnaliikmeid vabatahtlikus töös. Üks lisaosa, mida me lahendada aitame, on sotsiaalmeediakampaaniate probleem.

Vabatahtlike kaasamisel öeldakse alati, et “Nii, nüüd lähevad kõik vabatahtlikud Facebooki ning jagavad ja laigivad.” Ma ei suutnud mitte kunagi oma meeskonda panna midagi laikima ja jagama.

Kui me andsime selle ülesande vabatahtlikele aga läbi tarkvara, siis nad seda tegid. Neil oli väga lihtne vajutada nuppu ja vajalik info Facebooki jagada. Täna ongi suur osa meie lahendusest igasugune ühilduvus turunduskampaaniate ja sotsiaalmeediaga.

Kogu meie meeskond jagab, laigib, postitab, jagab sooduskuponge, müüb sõpradele pileteid ja teeb kõike seda, mida offline maailmas sa inimesi tegema panna ei saa. Äpp tuletab sulle meelde, et on vaja postitada ja postitus läheb ka kirja vabatahtliku saavutusena.

Sa ise näed, kui tubli sa oled olnud oma postitustega ja läbi selle tunned, et oled olnud organisatsioonile väärtuslik. Vahel on organisatsioon pannud ka auhinna kõige tublimale vabatahtlikule.

Meil on kõik kohe näha, et see inimene on väga tubli. Saame teha edetabeli, saame panna sinna sisse iganädalased tublimad, igapäevased tublimad. Ka vabatahtlik ise saab tagasisidet ja läbi äpi ka tunde, et minu tegu on hinnatud, see, mida ma praegu tegin on organisatsioonile väärtuslik.

Kui võtta mõni tavaline olukord, kus keegi ruuporiga karjub, et kõik jagavad, siis sa mõtled ikka, et küll keegi teeb, aga me loome personaalse kogemuse.

Praegu on käimas ka Leedu presidendivalimised, kus finaalduellis on kaks kandidaati ja üks nendest on kasutanud viimased viis kuud meie lahendust vabatahtlike kaasamiseks. Neil on üle tuhande vabatahtliku, kes on selles kõiges olnud kaasatud.

Kas ürituse korraldaja peab vabatahtlikud ise leidma või tulevad need ka läbi teie äpi?

Hetkel pakume teenust kogukondadele, kes juba eksisteerivad. Lahendame probleemi, kus mul on hästi palju toredaid inimesi ukse taga, kes tahavad kõik aidata, aga ma ei oska neid kaasata.

Kunagi tulevikus oskame kindlasti pakkuda ka head kokkuviimisteenust vabatahtlike ja organisatsioonide vahel, aga praegu ei ole see prioriteet, sest suurem probleem on mujal.

Kuidas teie teenus praktikas töötab?

Kui on hallata suured inimhulgad, siis peamised murekohad on administratiivsed. Ehk kes teeb ja millal teeb. Selle asemel, et mõni keskne korraldaja jagaks ülesandeid igale poole, võimaldame vabatahtlike meeskonnal läbi meie lahenduse ise omale ülesandeid valida.

Inimesed teavad, mida nad teha saavad ja millal nad neid asju teha saavad. Seega antakse otsustamine rahva kätte. Meie tarkvara tegeleb modereerimise ja mängureeglite kehtestamisega. Võib-olla ei saa iga vabatahtlik võtta kõiki ülesandeid. Ma organisatsioonina teen rakendusse reeglid, et kindlat tüüpi inimesed saavad aidata nendes ülesannetes, neid ma usaldan veidi rohkem, nendele ma jagan keerulisemaid ülesandeid.

Kuidas tarkvara teab, mis tüüpi inimesega tegu on? Mis andmeid ta küsib?

See oleneb ka projektist. Organisatsioon, mis tahab vabatahtlikke kaasata, tuleb ja registreerib end kasutajaks ning seejärel kutsub oma kogukonna sinna juurde.

Millised need andmed, mida vabatahtlikelt küsitakse konkreetselt on, määrab organisatsioon. Kas teda huvitavad teatud vabatahtlike oskused või päevakavad, et millal sa saad aidata, mida sa oskad teha, äkki mul on vaja transpordiga abi, siis mul on vaja teada, kas sul on autojuhi luba olemas ja nii edasi.

Kuidas teie ettevõte alguse sai? Mida teie meeskonna liikmed varem tegid?

Täna töötab meil täiskohaga seitse inimest ning meie partneriks on ka arendusettevõte, mis aitab arendusega. Minu taust on vabatahtlike kaasaja.

Sattusin suurte projektide peale, Pimedate Ööde Filmifestival on minu laps, kasvatasin seal meeskonda päris algusest peale ja see tuli mul hästi välja. Seejärel tulid teised projektid, mil olid sarnased probleemid. Olen teinud suuri spordiüritusi, maailmameistrivõistlusi orienteerumises ja linnafestivale.

Mitu korda täpselt samade probleemidega silmitsi seistes tekkis mul mingi hetk mõte, et seda kõike saab optimeerida. Poolteist aastat tagasi mõtlesime sõber Viktoriga, et võiks proovida luua tarkvaralahenduse loomist ühe festivali raames, üritades vabatahtlike tööd optimeerida ning nende elu ka veidi lõbusamaks teha.

Kas midagi sarnast on kusagil mujal maailmas ka tehtud?

Konkurente on meil igasuguseid. Vabatahtlike kaasamine maailmas ei ole uus mõte. Eriti Ameerikas on väga pikaajalised vabatahtlikkusel põhinevad traditsioonid. Iga inimese südameasi on kogukonnale oma panus anda.

Iga neljas ameeriklane käib vabatahtlikuks iga aasta. Selliseid tarkvaralahendusi on erinevaid. On suuremaid, hästi suurtele organisatsioonidele, mida kasutavad näiteks Maailmapank, Punane rist või ÜRO, aga on ka väiksemaid, meiesuuruseid.

Ma arvan, et meil on väga põnev maastik, kus tegutseda. Täpselt samasugust asja, mida meie teeme, ei tehta. Meie pakume euroopalikku lähenemist. Meie saame pakkuda oma perspektiivist olemasolevatele lahendustele uut ja värsket alternatiivi.

Kust te raha saate?

Organisatsioonid, kes tahavad vabatahtlikke kaasata, maksavad meile litsensitasu. See sõltub vabatahtlike arvust, kas on väike tiim, 500 või 2000 inimest. Täpselt kasutajate arvust sõltuvat hinnastust me ei hakka tegema, sest sa ei tea täpselt kunagi, kui mitu vabatahtlikku sul on, aga pluss-miinus saja ringis me enam-vähem teame.

Praegu on meil kuutasu 249 eurot, kui sul on kuni 500 inimest. Meil on olnud ka investoreid. Esimene investeering tuli meie kiirendiprogrammist Startup WiseGuys. Pärast seda oleme ka Eesti erainvestoritelt kaasanud 67 000 eurot, meie juhtinvestor on Priit Rohumaa. Tema nõu ja toetusega investeerisid veel üheksa Eesti investorit.

Milline on teie suurim nõrkus?

Üks nõrk koht, mis samas on ka väga tugev koht on fakt, et meie ei ole tegelikult kunagi varem idufirmat teinud. Selles naiivsuses on oma jõud, sest see valdkond, milles me tegutseme, on uus, aga väga kiiresti kasvav valdkond.

Võib-olla selline paadunud startupper või äritaustaga inimene ei riskiks sellises uues valdkonnas nii vapralt toimetada nagu meie julgeme. Me saame enda klientidest tänu oma kogemusele väga hästi aru, kuna me oleme ise need valupunktid läbi käinud.

Meie kõige suurem väljakutse on kliendi harimine selles osas, kuidas ta oma probleeme meie tarkvaraga harida saab. See kasutaja ja tarkvara koostöö on väga oluline. Kui lihtsalt mingi IT-firma otsustaks selles valdkonnas midagi tegema hakata, siis see ei töötaks.

Kus te 12 kuu pärast olete?

Aasta pärast tahaks olla väga kiirelt kasvav ja laienev platvorm. Võib-olla saame ühe konkreetse turusegmendi, kus me väga hästi töötame. Täna ma ei tea, kas see on konkreetselt filmifestival või Euroopa valimiskampaaniad.

Viie aasta pärast tahaks ma näha, et me oleme globaalne platvorm, mis viib kokku vabatahtlikud ja eesmärgiga organisatsioonid. Kus iganes maailmas ma olen ning mul on oskus ja tahtmine aidata, saan ma leida endale selle kanali, kus ma olen kasulik.