Nädala idufirma

Nädala idufirma: HIVE hakkab Starshipi, Cleveroni ja teiste roboteid ülitäpselt uuel viisil aitama

HIVE'i asutajad Simon Litvinov (paremal) ja Dmitri Kislenko esitlemas oma ideed Galileo Masters Cup'il Marseille's.Foto: Simon Litvinov

HIVE on Venemaalt pärit idufirma, mis GPS satelliite ja maapinnal olevaid jaamu ära kasutades tahab erinevaid roboteid, droone ja isejuhtivaid autosid positsioneerida kuni ühe sentimeetri täpsusega.

Ajujahi konkursil kümne parima hulka pääsenud firma kaasasutaja Simon Litvinov oli nõus Geeniusega ettevõtte tehnoloogiast veidi rääkima.

Mis asi on Hive?

Aitame GPS’i abil erinevatel seadmetel end positsioneerida, navigeerida, või nende asukohta täpselt jälgida, seda kuni ühe sentimeetri täpsusega. Ma ei mõtle ainult GPS satelliite, mis on Ameeriklaste loodud, vaid ka Galileod, mis on Eurooplaste navigatsioonisüsteem, Glonassi, mis on Venemaa navigatsioonisüsteem või Beidou, mis on Hiinas loodud.

Satelliidilt tulev GPS’i signaal pole nimelt piisavalt täpne, ta võimaldab positsioneeringut maksimaalselt viie meetri täpsusega, kuid robotite, droonide või isejuhtivate autode positsioneerimiseks on vaja hulga suuremat täpsust.

Kuidas te seda teete?

Me kasutame ära maapinnal olevaid GPS signaali täpsustamiseks mõeldud jaamu. Tavainimesed neid üldiselt ei näe ja ei tea, et need eksisteerivad. Need on olemas pea igas Euroopa riigis, ka Eestis. Jaam paikneb maapinnal ja tema tööraadius on umbes 100 kilomeetrit. Jaam saab pidevalt signaale kosmoses olevatelt satelliitidelt, ning teab väga täpselt, kus ta asub.

Siin on aga probleem. Neid jaamasid haldavad erinevad osapooled. Seega igal jaamal või jaamade grupil on oma erinev tööala ja platvorm, kus ta töötab. Kasutaja peab olema selles süsteemis, et saada ja kasutada nii satelliidi signaale taevast ning maajaamade täpsustavaid signaale.

Süsteemi killustatuse tõttu on kasutajal probleem, kuna ta ei saa enam täpsustavaid navigatsiooniandmeid, kui mõne kindla pakkuja tugijaama raadiusest välja jõuab. Teise süsteemi üleminekuks oleks tal vaja andmeid, alates sellest, millise jaamaga ta ühenduma peaks, milline on andmeprotokoll ja nii edasi.

Meie tarkvara ühendab kõik erinevad süsteemid kokku ühele platvormile. Me hangime jaamadest toored andmed ning muudame need vastavaks standardile, mida seadmed kasutada saavad ning anname seadmetele ning rakendustele lihtsa ligipääsu.

Meie missiooniks on ühendada nii paljud jaamad, kui vähegi võimalik, nii paljudes riikides, kui vähegi võimalik, et leviala pakkuda.

Mis probleemi te lahendate?

Paljud idufirmad soovivad saada ühel päeval suurteks ja ülemaailmseteks, ja selliste süsteemide kokkusobimatuse tõttu kohtavad nad sageli väga mitmeid takistusi.
Nende andmete abil saab tulevikus veel palju teisi lahendusi luua, näiteks positsioneerida robotite gruppe või drooniparve.

Näiteks kullerrobotid nagu Starshipil vajavad väga täpset informatsiooni selle kohta, kus nad asuvad. Cleveron tegeleb nüüd ka isejuhtivate robotite loomisega. Rääkisin idufirmaga nimega Lumebot, mis loob autonoomset lumekoristuslahendust. Samuti on väga aktiivselt erinevatel ettevõtetel arenduses droonkullerid… Need kõik on uued ja põnevad tehnoloogiad, mis vajavad omakorda meie lahendust. Meie ambitsioonid on suured, sest Venemaal me suutsime juba kolmandiku maast ära katta, miks mitte proovida seda nüüd siin uuesti.

Te ei ole tegelikult Eesti ettevõte?

Mina olen pärit Siberist, Venemaalt, nagu ka mitmed mu meeskonnakaaslased. 10 aastat tagasi hakkasime selle teemaga alguses riistvara poolel tegelema, ehitades ja luues ise maajaamu. Nelja aasta eest saime me aru, et ainult riistvarale keskendumine meid kui ettevõtet ei aita, seega otsustasime hakata keskenduma tarkvara loomisele.

Alguses asusime oma tehnoloogiat ja ärimudelit rakendama Venemaal. Meil läks üpris hästi, ühendasime umbes 600 jaama, mida omasid 120 erinevat ettevõtet, oma süsteemi. Kogu see süsteem katab täna 1/3 Venemaast.

Ainus kasutusvõimalus, mille me seal leidsime oli maamõõtmine. Samuti polnud paljudel inimestel piisavalt teadmisi ja oskusi, et GPS tehnoloogiat oma töös ja projektides rakendama asuda. Seega ei taha nad selle eest raha maksta ja kokkuvõttes ongi turg suhteliselt väike.
Hakkasin vaatama võimalusi välismaal. 2016. aastal läksime Iirimaale, kus me avasime ettevõtte. Veidi aja pärast läksime TechChill’ile Lätti, kus osalesime esitlusvõistlusel Fifty Founders Battle, mida korraldab ka Startup WiseGuys, kes meid ka märkas ning kutsus meid oma kiirendiprogrammi.

Nii jõudsime Eestisse ja alustasime siin ning ka mujal Euroopas oma tegevust. Avastasime, et Euroopas ja Eestis on väga mitmeid võimalusi meie tehnoloogia kasutamiseks.

Kuidas te täna raha teenite?

Täna oleme me rahastust saanud peamiselt enda säästudest ning ühest investeeringust Startup WiseGuys’i kaudu aasta tagasi. Venemaal pole investeerimise kliima nii arenenud kui siinkandis.

Lisaks tuli meil Euroopas saavutada teatav usaldusväärsus, sest kui ma käisin Euroopas olevate GPS jaamade omanike juures tutvustamas seda, mis ettevõte me oleme, mida me tänaseks saavutanud oleme ja kes on meie meeskond, siis vaadati mind kui mingit vene meest, kes Euroopa positsioneerimisandmetele ligi tahab pääseda.

Saime aru, et peame olema siin aktiivsemad ning võtsime osa ja võitsime paar Galileo Masters innovatsioonivõistlust, millega kaasnes ka auhinnaraha. Võistlus on loodud just selleks, et püüda leida Galileo navigatsioonisüsteemile uusi innovaatilisi kasutusvõimalusi. Kuna need on suhteliselt tuntud võistlused, tekitas see meile ka usaldusväärsust. Seejärel võeti meid vastu ESA (European Space Agency) äriinkubatsiooni keskusesse Eestis. Saime kinnitust, et meie tehnoloogia töötab ja on oma ala ekspertide poolt tunnustatud. Samuti taaskülastasime me TechChill’i Fifty Founders Battle’t ning võitsime selle, kust saime samuti auhinnaraha.

Püüame saadud raha ära kasutada selleks, et aru saada, mida täpselt meie klient soovib, teha mõned pilootprojektid ning jõuda välja punkti, kus me saame hakata oma toodet müüma.

Mida teil täna vaja on?

Loodame heale koostööle Eesti avaliku sektoriga, nagu näiteks Maaamet. Eestis olevad GPS maajaamad on küll olemas ja toimivad, aga süsteem on suletud eraettevõtetele. Rääkides Eestis aga erinevate ettevõtetega tunnen, et seda tehnoloogiat oleks neile vaja. Loomulikult otsime me inimesi, kes oleks meie valdkonnast, navigatsioonist ja selle täpsest ärakasutamisest huvitatud, kuna ühel hetkel me kindlasti laieneme ja siis on hea, kui ka meil on teada inimesed, kes asjast huvituvad.

Kus te 12 kuu pärast olete?

12 kuu pärast oleme me esindatud Eestis, Inglismaal ja Saksamaal ning meil on esimesed maksvad kliendid.

“Nädala idufirma” on rubriik, kus me tutvustame igal nädalal mõnd põnevat Eesti idufirmat, kes tahab maailma muuta.
Oled sa GEENIUS, RIKAS või PRO? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.