Kaartide väljastamine on kulukas ja ajamahukas. Ajamahukas juba ka seetõttu, et selleks on vaja palju erialaseid teadmisi. Selles maailmas hakkama saamiseks on vaja teha väga palju spetsiifilisi tegevusi. Alates Visa või Mastercardiga sidustumisest, iga-aastastest audititest, lõpetades reaalselt füüsilise või mittefüüsilise kaardi väljaandmisega. Just see on see, mis meie oma teenusena teeme. Me hõlbustame enda klientidel kaartide väljastamist, teeme seda neile odavamaks ja lihtsamaks.

Hiljuti rääkisite te ka näiteks pangakaardist, mis võib olla kleepsu kujul ükskõik kuhu kleebitud

See oli pilootprojekt. Me näitame seda, et meie platvormilt saab väljastada mida tahad. Virtuaalkaarti, kleepsukaarti, SIM-kaardil olevat pangakaarti, ükskõik mida. Me teeme selle lihtsaks ja võimaldame turule tulla endale huvi pakkuva vormiga.

Seega toimetate te aktiivselt ka mobiilimaksete pärusmaal?

Kindlasti. Praegu saab kaartide maailmas toimuva võtta kokku ingliskeelse sõnaga tokenization – kaardimakse muutumine virtuaalseks. Su virtuaalne kaart võib olla telefonis või kusagil internetipõhises rahakotis.

Kui täna sooritad sa oste enda kaardi andmetega (cvv, kehtivusaeg ja kaardi number), mis liiguvad kaupmehe ja panga vahel, siis tokenizationi puhul luuakse anonüümne andmekogu. Seega see info ei liigu enam nii otse ja ebaturvaliselt. Visa ja Mastercard on loonud tokenizationi oma platvormidele.

Väga lihtsustatult tähendab see seda, et sa saad ükskõik millise Visa või Mastercardi muuta krüptograafiliseks andmekoguks, mis saab võimaluse sinu kaardi andmeid lugeda ja neid kasutada. Ja selle krüptograafilise andmekogu baasile ehitatakse lahendusi, alates Apple Payst kuni Google või Samsung Payni välja.

Meie platvorm, Wallester 2.0 hõlmab samuti tokenizationi infrastruktuuri, ning seega suudame me võimaldada ükskõik kelle põhist maksemeetodit, olgu see mobiilimaksete kontekstis siis Apple või Google või keegi kolmas.

Kas Apple Pay jõuab teie kaudu ühel päeval siis ka Eestisse?

Me oleme nendega suhtluses. Aga meie jaoks ei ole Eesti ainukene turg, pigem üks väiksemaid. Aga Apple Pay on meie jaoks vägagi aktuaalne teema. Apple on väga suur ettevõte, ja see, et me oleme täna nende partnerid näitab, et ka nende poolt on huvi selle teemaga edasi liikuda. Oleme Apple Pay lisamise enda platvormile eesmärgiks võtnud, lähima aasta kuni pooleteise jooksul.

Pangad kaotavad aktiivselt täna paroolikaarte. Millal hakatakse plastikust pangakaartide osas samasugust juttu rääkima?

Me oleme isegi arutanud, et hea meelega läheks ja teeks kõige uuemat ja paremat, aga 99% kaartidest, millega käive käib, on täna plastiku põhised. Ehkki uudisekünnise ületame me uute ja seksikate toodetega, siis või paneb leivale järgmise kümne aasta jooksul ilmselt endiselt plastikkaart.

Kui vaadata kaardimaksete vallas toimunud revolutsioone, siis toimus pikka aega tagasi üleminek magnetribaga kaartidelt kiipkaartidele. Tänaseks on Euroopasse kohale jõudnud viipemakse, mis on esimene suur kontaktivaba maksemeetod ja üle aastate üks suuremaid kaardimaksete vallas toimunud uuendusi. Meie näeme, et suurte kaardimaksete platvormide, ehk Visa ja Mastercardi tulevikuplaanides ongi järgmine huvi minna tokenizationi peale. See omakorda käib käsikäes e-kaubandusega, kuna tegelikult ei tahaks sa ju igale poole oma kaardi andmeid sisestada. See on järgmine suur samm, mis toimub.

Küsimus on täna siin see, millal sa Euroopas ilma füüsilise kaardita reisida võid, ma arvan et me jõuame sinna üsna kiiresti. Samas peab sul ilmselt järgmised kümme aastat plastikkaart taskus igaks juhuks olema, ka juhuks, kui sa satud minema Euroopast välja. Põhjus on pigem selles, et infrastruktuuri välja vahetamine on kulukas ja eeldada seda arengumaadelt on täna keeruline. Aga 50% plastikuvabade maksete juurde võime jõuda juba viie aasta jooksul, summaliselt võtab see aega umbes kaks korda rohkem.

Kas see, mida teie teete, oli maailmas enne ka olemas?

Ikka. Wallesteri sarnaseid ettevõtteid on maailmas veel ning kindlasti pole me ka viimased. Samas rahvusvaheline makseteenuste turg on väga suur ja keeruline ning tööd jätkub paljudele. Seni pole me näinud täiesti enda sarnase profiiliga ettevõtteid – ettevõtteid, mis on ise oma tehnoloogilise platvormi üles ehitanud täielikult pilveteenustele ning keskenduvad lahenduste pakkumisele just väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Iga meie arendus on tehtud eesmärgiga, et see peab olema tasku- ja jõukohane kõikidele potentsiaalsetele klientidele, aga tagama ka täieliku skaleeritavuse hilisemaks laienemiseks kliendi kasvades. Seega üks-ühele meie sarnast konkurenti nagu polekski – suuremate konkurentide jaoks on meie kliendid liiga väikesed ja väiksemate konkurentide platvormid pole skaleeritavad vajaduste muutudes ehk siis tegelikult ei rahulda klientide pikaajalisi vajadusi.

Meie algne nägemus oli võtta teenustena erinevad kaardiväljastusteenused sisse, need paketiks teha ning edasi müüa. Tänaseks on see idee muutunud. Üle-eelmise aasta lõpus hakkasime enam tegelema oma platvormi väljaarendamisega, mis eelmisel aastal realiseerus Wallester 1.0 platvormina. Tänaseks oleme jõudnud Wallester 2.0 teetähiseni, kus me oleme oluliselt võimekama platvormiga turul, võrreldes enamike konkurentidega. Väga paljud konkurendid võtavad kellegi teise tarkvaralise tüki, kirjutavad sinna paar endale spetsiifilist teenust juurde ja müüvad selle edasi, omamata paindlikkust teha platvormipõhiseid muudatusi. Minu jaoks on suur vahe, kas sa oled fintech või oled sa lihtsalt edasimüüja. Kas sa omad seda tehnoloogiat, mida sa müüd, või mitte.

Kes on tiim? Millega tiimiliikmed enne tegelesid?

Kõik meie tiimiliikmed on panganduse taustaga, kes suurpankade, kes keskpanga omaga ning praktiliselt kõik on enne Wallesteri näinud ka kaardimaailma köögipoolt.

Näiteks ettevõtte tehnoloogiajuht Dmitri Logvinenko viimane projekt oli majasisese kaardiväljastusplatvormi väljatöötamine Norra finantsasutuses. Meie äris väga olulise õigusvaldkonna eest vastutav isik Veiko-Joel Kokk on varem töötanud vandeadvokaadina, õigusteenistuse juhina Eesti Pangas ja juristina Hansapangas. Ettevõtte üks looja Ainar Nurk vastutas sarnaste teemade eest aga Skandinaavia suurpangas. Minu enda üle 20-aasta pikkune karjäär algas aga kaartide valmendusosakonnas Põhja-Eesti Pangas. Ehk siis võib öelda, et kogemust finantssektoris ja kaartide ja ning kaardimaksetega võib meie ettevõttes aastakümnetega mõõta.

Mis te arvate, miks just teie edu saavutate?

Meie edu alusteks on inimesed, tehnoloogia ja arusaam turust ning klientide vajadustest. Kuna tiimiliikmed on olnud tegevad kaardimaksevaldkonna erinevates aspektides, siis oskame hinnata oma klientide valupunkte ja ärimudeli vajadusi. Oma platvormi ja hinnastamismudelit oleme seetõttu saanud juba esimesest päevast alates ehitada kliendivajadustest lähtuvalt ning Wallesteri plaanitud arenguetapid põhinevad klientide prioriteetidel paremate ja innovaatilisemate lahenduste järele.

Kust teie ettevõte raha saab?

Hetkel on Wallester finantseeritud täielikult omakapitali baasil, kuhu on panustanud ettevõtte asutajad ja ingelinvestorid Eestist, Soomest ja Norrast. Oleme kohe avalikkuse ette tulemas ka uudisega strateegilise investori kaasamisest, kellega Wallester saab arvestada nii toodete kui teenuste arendamisel kui ka nende müügil. Suure tõenäosusega hakkame aasta lõppu planeeritud uue finantseerimisetapi käigus aktiivselt rääkima ka finantsinvestoritega, laiendades seega oma praeguste aktsionäride ringi oluliselt.

Mida teil täna kõige rohkem vaja on?

Seda küll naljaga pooleks, aga praegu on kõige suurem puudus ajast. On väga palju erinevaid võimalusi ja vajadusi, mida kõike katta soovime, aga kahjuks ei jätku kõigeks lihtsalt aega.