Ilma internetita reisimine on kujunenud ekstreemsuseks. See võib olla erakordne, aga kui sa tahad oma järgmist reisi veidi rahulikumalt võtta, siis loe, kuidas reisil internetti kasutada. Kolmandas osas vaatame, kuidas hakkama saada wifi-hoppinguga ehk ainult kohalikku wifitkasutades.
Kasuta rakendust
Esiteks on selgelt kõige mugavam variant endale alla laadida rakendus, mis näitab, kus kasutaja läheduses erinevad tasuta wifi alad asuvad. Selleks võib näiteks kasutada WiFi Finderi nimelist rakendust, mis peaks idee poolest kasutajale näitama, kus asuvad temale lähimad wifi alad. See rakendus on hea ka selle poolest, et enne reisile minekut onvõimalik endale alla laadida rakendusest wifi alade asukohad nii, et reisil saab neid leida ilma internetiühenduseta. Selleks kasutab rakendus telefoni GPS-i.
Muidugi võib sellisel moel wifit otsides ka probleeme esineda. Esiteks tundub, et vähemalt väiksemates linnades ei ole näiteks WiFi Finder rakendus just eriti representatiivne sellest, kui palju avalikke wifi võrke linnas reaalselt on. Pildil on näiteks näha, kuidas Tartu linnas asub vaid kaks avaliku wifi ala, olgugi, et Tartu on neid täis. Lisaks sellele ei näita rakendus ühtegi wifi ala Tartu kesklinnas, kuigi see on täiesti olemas kasvõi Tartu kesklinna McDonaldsis.
Kui rakendus ei aita, otsi tuntud restorane
Seega ei pruugi olla rakendused alati parimad lahendused. Siin aga tulevad appi restoranid. Seda seetõttu, et esiteks on olemas kaks restoranide ketti, mille poodides on peaaegu eranditult alati olemas tasuta wifi ühendus:Starbucks ja McDonalds. Mõlemad on maailmas äärmiselt levinud, seega suuremates linnades on enamasti alati olemas koht, kust tasuta wifit leida. Teiseks on nende wifi kvaliteet üldiselt üsna hea.
Lisaks restoranidele võib tasuta wifipunkte olla ka näiteks raamatukogudes, kaubanduskeskustes, lennujaamades ning ka väiksemates kohvikutes. Nende puhul on siiski oluline ka see, et tihtipeale ei pruugi olla wifi kasutus tasuta, olgugi, et see on nii välja reklaamitud. Näiteks võib kohvikutes olla nõue enne wifi kasutusloa saamist midagi osta. Mõnikord tuleb aga ka maksta oma "andmetega" – tasuta internetti pääsemiseks tuleb jätta oma e-posti aadress või teha midagi pakkuja Facebooki lehel.
Avalikus wifis pööra eriti suurt tähelepanu turvalisusele
Avalikke internetipunkte kasutades on oluline ka turvalisus. Kuna need wifi alad on kõigile avatud, on need avatud ka pahalastele, kes võivad soovida kasutajate andmeid varastada. Teisest küljest paljastab külaline oma andmed selle tasuta wifi võrgu pakkuja ees.
Esimene ja kõige lihtsam viis pahalaste vältimisekson wifi punkti valimine. See tähendab seda, et tasub olla kindel, et võrk millesse kasutaja sisse üritab logida, on ikka selle kohviku oma milles ta viibib. Seega ei tasu ennast ühendada mõnda suvalisse “Free WiFi” võrku ja loota parimat.
Teine lollikindel viis oma internetisessiooni kaitsmiseks on VPN-teenuste kasutamine.VPN ehk virtual private network teenus krüpteerib andmed kasutaja ja VPN serveri vahel, mis tähendab seda, et kurjategijatel on andmeid tunduvalt raskem varastada.Mobiiltelefoni peal võib VPNi kasutamiseks validanäiteksSurfEasynimelise rakenduse. Selle üles seadmine on lihtne ning seda saab hakata kiirelt kasutama.
Arvutite puhul on võimalusi palju, alates programmidest lõpetades Google’i Chrome brauseri laiendustega. Hea variant on näiteks ZenMate, mida saab kinnitada enda Chrome brauseri külge ning kasutamiseks tuleb see lihtsalt sisse lülitada.
Kui VPNi mitte kasutada, siis võiks kindluse mõttes eeldada, et kogu liiklus – näiteks milliseid veebilehti oma arvutis külastada –võib olla kõrvalistele isikutele nähtav. Veidi turvatunnet annab see, kui veebilehel on rohelise tabaluku märk. Ka siis on veebilehe ja arvuti vaheline suhtlus krüpteeritud.
Avafoto: Geralt
