Nutikas reisimine

Peeter Marvet navigeerib purjekat telefoniga ja harjutab kaardilugemist reisilaeva restoranis

Zone.ee turva- ja turunduse evangelist Peeter Marvet.

Eesti IT ja tehnoloogiamaastikul on Peeter Marveti nimi üpris tuntud. Tehnokrati nime all tuntud küberekspert tegeleb aga vabal ajal pealtnäha hoopis tehnoloogiakaugemate teemadega – tõmbab peale kontoritööpäeva kalipso selga ja astub purjekale, et üle läänemere voogude liuelda. Kuid kui tehnoloogiakauge see veepeal viibimine siis ikkagi on?

Spetsiaalsete seadmete asemel veekindlas ümbrises nutitelefon ja tahvelarvuti

Marvet selgitas, et olles mitmeid aastaid surfamisega tegelenud, tundis ta ühel tuulevaiksel suvel vajadust hankida endale purjekas. Kuna asja vastu huvi jäi, siis nüüd ongi ta jõudnud nende inimeste hulka, kelle töölaual on kolm monitori, kus keskel jookseb koodi kirjutamise aken, kuid ühel lisaekraanil on pidevalt avatud EMHI ilmaennustus.

“Üldiselt on nutiseadmeid selles valdkonnas üpris palju. Ehkki need rakendused hakkavad pihta kõik ekraaniga, kus on kirjas, et seda ei tohi mitte mingil juhul navigatsiooniks kasutada ja tegemist on rohkem meelelahutusliku kaardirakendusega, siis sisuliselt on väga suur hulk neid, kes navigeerivad nii Navionicsi või iSailoriga. Kõigil on see kindlasti, kui mitte esimene, siis alternatiivne navigatsioonivahend,” ütles Marvet.

Põhjus ka merenavigatsioonis mobiiliäppide kasutamiseks on Marveti sõnul see, et rakenduste kasutajaliides on üldiselt kõvasti parem isegi täna turul olevatest professionaalsetest GPSidest ja teistest mereseadmetest. Ta võrdleb olukorda sellega, mis valitseb täna paljudes autodes, mille info- ja meelelahutussüsteemi kasutajaliides kipub kasutusmugavuselt ja välimuselt 2004. aasta tasemele jääma.

Häälkäsklusi pole

Kui autoga navigeerides tuginetakse üldjuhul GPSi häälkäsklustele, siis merel on asi hoopis teisiti. “Aga kui sul on mingi veidikene spetsiifilisem valdkond, nagu meri on, ning sul on vaja kuhugi kohale jõuda ja samal ajal rooli keerata, siis muutub kõige suuremaks väärtuseks see, et see on rakendus, millega sa oled ära harjunud. Kaptenil tekib oma kaardirakendusega hästi intiimne suhe,” ütles Marvet.

Marvet harjub rakendusega näiteks tavalise reisilaevaga Soome sõites. “Tavaliselt võtan selle paketi, kus saab süüa ka ja siis ongi see, et sa istud akna all, sööd head paremat ja kaardi plotter jookseb telefonis kõrval. Et sa harjutad koguaeg mõtlema vaadates ringi ja võrreldes seda, mis toimub,” lisas ta.

Probleem on selles, et merel sõites on mastaap ning kaugused hoopis teised. Samuti ei ole seal alati ka nõnda täpset teekonda kaardile joonistatud, nagu seda teevad auto GPSid.

Kuidas teisi ära tunda?

Selleks, et teisi merel olevaid laevu ära tunda, tuleb taas appi internet. Marvet rääkis, et suurtel laevadel on peal süsteem nimega AIS, mis edastab pidevalt üle raadioside oma GPS-koordinaate. Kuid kuna nutitelefonil puudub AIS signaalide vastuvõtuks vajalik seade, on loodud rakendus BoatBeacon, mis hangib laevade asukoha infot kaldal asuvatelt vastuvõtujaamadelt, mis AIS informatsiooni internetti laevad. “Selles rakenduses ongi sul võimalik näha oma asukohta, küll Google’i, mitte merekaardil ja siis näha, kus liiguvad teised alused,” sõnas ta.

Lisaks teiste laevade asukohale on oluline teada ka ilmateadet. SailGrib on rakendus, mis on mõnevõrra sarnane maapealse GPSiga, planeerides sulle punktist A punkti B teekonna. Samas võtab SailGrib arvesse hulga enam infot kui näiteks Waze. SailGrib arvestab tuule kiirust ja suunda, kuid ka näiteks seda, millised on purjeka parameetrid, et merel navigeerida ning loob selle põhjal teekonna, mis tihtipeale ei pruugigi kõige otsemat teed sihtpunkti viia.

“Kui sa annad talle teekonna, et tahad purjetada näiteks Tallinnast Pärnusse. Siis rakendus küsib, mis kell sa plaanid startida, võtab ennustuse ja rehkendab teekonna välja. Et näiteks arvestades praegusi tuuli oleks sul mõistlik sõita Soome lahe keskele ja sealt tagasi kütta,” ütles Marvet. Rakendus annab teada isegi kellaajaliselt, millal pöörama peaks, et tuule pööramisega koos kaasas käia.

Enamik eelmainitud rakendusi töötavad õnneks ka ilma internetiühenduseta. Marvet räägib, et enamikes vetes on enamjaolt mobiililevi õnneks siiski olemas, kuid näiteks Pärnu lahes on tihti probleeme olnud.

Loomulikult ei saa mobiilirakendust lõpuni usaldada. “Mul on olnud olukordasid, kus meri tormab ja ühel hetkel see äpp ütleb, et ei saa laadida alla kaarte, või nõuab litsentsi numbrit,” sõnas ta. Selleks puhuks on alati vaja hoida varuks ka paberkaarte.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.