Tõsi, andmekeskused on üldiselt kaugel suuremast asustusest ning need on väga põhjalikult turvatud nii füüsiliselt kui ka virtuaalselt. Kuid kasutades erinevaid tehnoloogiaid nagu häkkimist ja erinevate turvaküsimuste ja salasõnade ära arvamist, on siiski teoreetiliselt võimalik küberkurjategijatel andmekeskustele või inimeste pilvekontodele ligi pääseda.
Seega on võimalus, et läbi andmekeskuse või läbi konto parooli ära arvamise saadakse ligi ka nendele andmetele, mis kuuluvad sulle. Loomulikult on andmekeskustes leiduv info krüpteeritud, kuid ühe lisakihi lisamine krüpteerimisele ei tee halba. Kui oled andmed esmalt ise krüpteerinud, saavad häkkerid isegi andmekeskuse krüpteeringu murdudes kätte ainult krüpteeritud ja loetamatu faili. Kui keegi peaks ligi pääsema sinu isiklikule kontole, siis on samuti andmed kaitstud.
Samas on võimalik faile kätte saada ka täiesti legaalselt – osade riikide valitsustel on õigus nõuda andmekeskuste omanikelt välja sealseid andmeid.
Seega on targem karta, kui kahetseda.
Kuidas andmeid krüpteerida?
Andmete krüpteerimiseks on mitmeid rakendusi. Üks säärane on näiteks Viivo, mis on loodud spetsiaalselt andmete krüpteerimiseks pilveteenustes.
Viivo teeb arvutisse kaks kausta. Esimene on täiesti normaalne kaust, kuhu saad faile asetada. Teise kausta peegeldab Viivo kõik esimeses kaustas olnud failid, kuid krüpteerib need failid enne kopeerimist, kasutades 256-bitist AES krüpteerimisstandardit. Just teise peegelkausta võid asetada Dropboxi või Google Drive’i kausta, et pilve laetaks vaid krüpteeritud failid.
