2. Kontrolli tarkvarauuendusi ja eemalda vanad programmid

Järgmise sammuna võiksid üle vaadata turvauuendused ja operatsioonisüsteemi uuendused. Selle käigus võib selguda, et arvutis on ka programme, mida sa tegelikult ei kasutagi. Lisaks tarkvarauuendustele eemalda kõik see tarkvara, mida sul enam vaja pole. Enamasti saad vajadusel tarkvara ka uuesti installida, kui seda siiski mõnikord väga harva vaja on.

Tarkvarauuendused aga võivad kõrvaldada programmide poolt mällu jäänud vanad ja kasutud failid. Käi üle ka brauserilaiendused – mõnda neist on olnud vaja vaid üheks korraks ja kui oled unustanud need maha võtta, siis võivad laiendused arvuti tööd aeglasemaks teha.

3. Tühjenda ajutiste failide ja allalaadimiste kaustad

Tavaliselt on Messengeride, brauserite ja operatsioonisüsteemi allalaadimiste kaustad täis suuri installifaile, edasi saadetud fotosid ja muud digitaalset ballasti, mida tegelikult enam vaja pole. Tühjenda need kataloogid ära.

Iseküsimus on, kas tühjendada ka brauseri Cache ja muud programmide puhvrid – ühest küljest vabastab see mälu, aga teisest küljest võivad programmid sellevõrra suuremat andmeliiklust tekitada, et enimkülastatud lehti uuesti alla laadima ja puhvrisse salvestama hakata.

4. Sorteeri läbi meediakaustad

Sülearvutisse kogunevad pildid nutitelefonist, digikaamerast ja muidugi laed neid ise alla või saadetakse. Kuna sülearvuti SSD maht pole tavaliselt väga suur, siis arvutis ei tasu hoida väga suuri pildikogusid – salvesta need pilve või kodusele turvalisele andmekandjale. Hoia arvutis vaid tihti vajaminevaid pilte ja muud hädavajalikku meediat. Kindlasti on ka suur osa materjali korduv või mittevajalik. Kustuta untsus pildid, topeltpildid ja topelt-videod. Osasid pilte ja videoid saad ka mujal hoida – näiteks pilveteenuses, koduses arvutis, koduserveris või välisel kõvakettal.

5. Vaata üle Startup programmid

Iga kord, kui arvutit käivitad, pannakse taustal tööle nii-öelda startup programmid, mis võtavad mälu ja protsessoriressurssi. Kui tahad arvutit kiiremaks saada ja rohkem mälu vabastada, vaata see nimekiri kriitiliselt üle. Taustal olevaid hetkel käimasolevaid programme saad näha tegumihaldurist (Task Manager).

6. Tühjenda e-postkastid mittevajalikest ja suure mahuga kirjadest

Kui kasutad mõnda e-posti programmi, näiteks Outlooki, siis tõmmatakse e-kirjad arvutisse ning selle tulemusena võib sinu sülearvuti suurimaks failiks olla Outlooki kirjakast, mis võtab mitmeid gigabaite ruumi. Kuid ka pilveteenustes olevad postkastid võivad aja jooksul paisuda hiiglaslikeks (näiteks Gmail, mis säilitab vaikimisi kõik vanad kirjad).

Postkasti korrastamiseks sorteeri kirjad mahu järgi ja alusta kõige suurematest – nii on salvesturuumi võit kõige suurem. Tihti on suuremahuliste lisanditega kirjades dokumendid ja pildid, mis sul juba niikuinii kuskil olemas või pole neid enam vaja.

Kustuta suured kirjad või ainult nende lisandid ära. Outlookis, aga ka teistes meiliprogrammides saad peale panna automaat-kustutuse. Loo näiteks eraldi vanade vähemtähtsate kirjade kaust, kust e-post kustutatakse automaatselt näiteks kuue kuu möödumisel. Nii saab digiprügist automaatselt lahti. Loobu ka uudiskirjadest ja meeldetuletustest, mida sa eriti ei loe.

7. Otsi üles dubleeriv sisu ja kustuta liigsed koopiad

Sülearvutis võib olla üsna palju sisu, mis on dubleeritud – sama muusika ja pildid, mis on erinevates kataloogides, korduvalt alla laetud või kopeeritud, unustatud jne. See võib päris palju tarbetut ruumi võtta. Kasuta mõnda dubleeriva sisu otsimise programmi (näiteks CCleaner) ja lase koopiaid omavad failid üles leida. Kustutamiseks saad neid sorteerida jälle suuruse järgi, et kõige suuremate eemaldamisega kõige rohkem ruumi juurde võita.