Kui vajad head arvutit tekstitöötluseks, siis võiks ekraan natuke suurem olla, samas resolutsioon ehk punktitihedus polegi nii oluline. Pigem võib 4K ekraaniga süler liiga kalliks minna vaid tekstiga tegelemisel ja kiri ekraanil on pisike.

Exceli ja raamatupidamisprogrammide jaoks oleks abiks eraldi numbriklaviatuur täheklahvide kõrval (või eraldi juurde ostetud numbriklaviatuuri moodul), millelt numbreid mugavamalt sisse lüüa. Klahvid võiks olla madalad ja kerged.

Kui tegeled graafika ja meediatöötlusega (või lihtsalt tahad vabal ajal oma videoid töödelda või pilte parandada), on oluline ka hea graafikakaart ning lisamonitor, mis arvutiga ühendatud.

Mida sülearvutile juurde vaja?

Sülearvutile, millega püsivalt kodus tööd tehakse, saab juurde liita lisasid, mis kergest reisiarvutist teevad täisvõimsusega kontoritöökoha. Kui ei taha oma sülearvutit kodutööl olles suurema vastu vahetada, pole probleemi – saad sellele kõik vajaliku juurde lisada, alustades klaviatuurist ja hiirest ning lõpetades kahe suure monitoriga. Põhimõtteliselt võid oma mobiilsest seadmest teha lauaarvutile samaväärse töömasina. Peaasi, et graafika ja protsessorikiirus selle kõik välja veaks.

Mida vaadata klaviatuuri juures?

Klahvid peavad olema muidugi võimalikult mugavad, kui teed kodus pikki tööpäevi sülearvuti taga. Uutel arvutitel ongi tavaliselt kerged ja madala käiguga klahvid, kuid lisaks võiks üle vaadata ka oluliste klahvide asukohad. Pikapeale harjub muidugi kõigega, aga mugavam on, kui näiteks Delete-klahv on paremal ülemises nurgas ja seda ei peaks teiste klahvide vahelt otsima. Enter peab olema mõistagi suurem, kui teised nupud, ka nooleklahvidena võiks eelistada vähemalt tavaliste klahvide suurusi nuppe, mitte vähendatud ja eriti pisikesi.

Kasutusmugavusele tuleb kasuks selline ekraanikonstruktsioon, mis tõstab kaant avades sülearvuti klaviatuuri ekraanipoolse osa natuke üles. Siis on õhukesel arvutil justnagu “päris” klaviatuuri kalle kasutaja suunas ning see muudab töö palju mugavamaks.

Milline hiir valida?

Mõnedele kasutajatele meeldib oma arvuti suur puuteplaat või juhtnupp, kuid paljud tahaks siiski pikal tööpäeval rohkem hea hiirega majandada. Hiire kiirus ja täpsus on olulisemad, kui esialgu võib tunduda, seega tagab vähem stressi ja kiirema töö mugav arvutihiir. Pole mingit põhjust peljata töötegemiseks häid ja kiireid mängurihiiri, mis on küll natuke kallimad, kuid mugavus nende kasutamisel tasub selle ära.

Protsessor – kas rohkem võimsust või energiasäästu?

Kui rahakott lubab, siis võiks eelistada kiiremat ja võimsamat protsessorit, sest ka siin kehtib seesama reegel – mugavus ja kiirus on lisainvesteeringut väärt aeglase ja veniva arvuti asemel. Samas pole Intelile altrenatiivseid protsessoreid kasutades põhjust karta, et odavam arvuti väga palju kehvem oleks. AMD uued protsessorid näiteks on väga energiasäästlikud ja lisaks hea kiirusega, kohati isegi Intelit ületades. Mõned mitte nii kiired protsessoriseeriad on tavaliselt parema energiasäästuga, aga kui sa palju akutoitega tööd ei tee, siis pole see nii oluline.

Pordid ja lisaseadmed

Püsivalt kodus olles tuleb ka kõik vajalikud lisaseadmed arvuti külge ühendada. Mõnedel võib vaja olla optilist seadet, mõnedel ID-kaardi lugejat või printerit. Ehkki mugavam on võrguprinter, võib üksikul töökohal, kus teised pereliikmed printerit ei vaja, sobida ka lihtne USB pessa käiv kontorikombain. Kui USB pesadest jääb väheks, on mugav kasutada dokke – nende eeliseks on see, et saad kõik oma püsivalt laual olevad seadmed doki taha ühendada ja siis sülearvutiga vaid ühe (USB C) pistiku kaudu liita. Kui lähed arvutiga välja, pole vaja paljusid juhtmeid lahti ühendama hakata, piisab vaid doki ainsa kaabli lahtiühendamisest. Koju tagasi tulles on vaid ühe liigutusega kõik lisaseadmed taas küljes.

Eraldi monitor suurendab töökiirust

24- või 32-tolliseid sülearvuteid ei plaani keegi omale koju võtta, aga lisamonitoriga saad suurel ekraanil palju rohkemat infot korraga hoida ja töökiirus sellest aina kasvab. Kui laual on ruumi, võib lausa kaks monitori kõrvuti panna tõsisemaks multitaskimiseks. Tavaliselt kontoritöökohal piisab 24-32-tollisest ekraanist Full HD resolutsiooniga.

Põhimonitor võiks asuda käesirutuse kaugusel ja keskkoht enam-vähem silmade kõrgusel. Lisamonitor olgu natuke kõrval, sinna on mõistlik tõsta kõik need rakendused, millel on hea vahest silma peal hoida, kuid mis pole põhitöövahendid, nagu näiteks e-posti programm, tšätiaknad, uudiste veebilehed jne.