Sülearvutid

Milliste näitajate pealt kokku hoida, kui tahad osta eriti odava sülearvuti?

Rubriiki toetab

Mõnikord on vaja lihtsalt head igapäevast tööarvutit (või miks mitte ka kooliarvutit), mille põhiülesandeks on veebis käia, e-kirju lugeda ja tekste või tabeleid teha. Kõik üleliigsed kellad-viled pole vajalikud ning põhiline on soodsa hinnaga saada igati mõistlik töövahend, mis alt ei vea. Kuid kas üliodava sülearvuti puhul saab ikka kõik vajaliku oma raha eest või mida peaks soodsale hinnale ohvriks tooma?

Selge see, et tippnäitajatega ei saa mõnesaja euro eest vinget töölooma isegi Musta Reede soodusmüükidelt. Kuid tehnilisi näitajaid täpsemalt jälgides ja teades, kuhu võib nõudmistes laskuda, saab heal juhul siiski täiesti korraliku diili. Siin on mõned soovitused, mille arvelt järeleandmisi teha.

Mälu: 8 GB / 128 GB

Kui sul pole kombeks sada brauseriakent korraga lahti hoida ning ei plaani ka odavas masinas videotöötlust ega isegi videostriimi vaatamist, siis lihtsamast protsessorist ja väiksemast mäluhulgast piisab. 8 GB on Windowsi toimimiseks hädavajalik, alla selle ilmselt enam eriti ei leia ka uusi sülearvuteid. Massmäluks on aga absoluutne miinimum 128 GB. Sinna mahutab operatsioonisüsteemi, vajalikud programmid, dokumendid ning jääb isegi natuke üle piltide-videote jaoks. Kõik ülejäänu, mida pole igapäevaselt vaja, võib olla ju pilves või võrgukettal.

Leidub küll isegi eriti odavaid isendeid eMMC mäluga, mille mahuks 32 GB või 64 GB (tavaliselt mõne Chromebookiga), kuid siin hakkab mängima põhirolli seda tüüpi mälu aeglus. Töö võib olla sellistel arvutitel juba liiga ebamugav vaatamata soodsamale hinnale, eriti just Windowsiga.

Protsessor: Intel või AMD?

Kui ajad taga soodsamat hinda, siis mõni aeg tagasi oli kindel valik AMD. Eks see kehtib nüüdki, kuigi hinnaerinevus pole enam nii suur. Tavaliseks veebisurfiks ja tekstitöötluseks pole vahet, millise protsessoriga masina võtad – tänapäevane riistvara veab need lihtsamad tööd igal juhul välja. Seega võib protsessoriks olla näiteks odavaim Intel Core i3 või AMD Ryzen 3 seeria.

Ekraan ja graafika: Full HD on saamas normiks

Odavate arvutite puhul pole ekraaniresolutsiooni valida eriti keeruline. Full HD ehk 1920 x 1080 pikslit on saamas normis ka hinnaskaala alumises otsas. Juba vaikselt vananevat HD resolutsiooni ehk 1366 x 768 pikslit ei maksaks enam võtta, kui silmade tervis on oluline. See resolutsioon jätab pildi liiga uduseks ja pikslid on liialt näha.

Kui tahad siiski natuke ka mängida, pöördu tagasi protsessorivaliku juurde ning eelista AMD-d, sest Ryzeni protsessoritega on komplektis Radeoni sisseehitatud graafika, mis mängude jaoks töötab paremini.

Windows või Chrome OS?

Windowsit ei pea valima, kui saad kõik oma asjad veebibrauseris tehtud, kasutades lisaks mõnesid Chrome´iga kaasatulevaid äppe mängimiseks, video vaatamiseks või muudeks vähe jõudlust nõudvateks tegevusteks. Kui aga tööl on kindlasti vaja kasutada mõnda Windowsi programmi (või tundub, et seda läheb tulevikus vaja), peaks võtma Windowsiga arvuti, mis tavaliselt on natuke kallim. Koolitöödeks aga saab enamasti Chromebookiga hakkama, sest algselt see oligi just kooliarvutiks mõeldud.

Ühendusvõimalused: just need, mis vajalikud

Muidugi on igapäevaseks tööks vajalik WiFi, Bluetooth, USB pesad ja kõrvaklapi-mikrofoni pesa. Need on pea alati olemas. Kuid oodata ei tasu uusimaid WiFi tehnoloogiaid kiire andmesidega ning ohtralt erinevaid pistikuid.

Aku kestab ilmselt ka odaval masinal lühemalt, kui kallitel ja õhukestel, samas arvuti võib kaaluda rohkem, kui hinnalisemad äriklassi töövahendid. Kuid kodus või kontoris ainult laual kasutades pole vahet, kas korpus on paarsada grammi raskem või mitte. Paikse masina puhul võiks pigem vaadata, et ekraan oleks igapäevaseks kasutuseks piisavalt suure diagonaaliga.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.