Mis vahe on mänguri- ja ärisülearvutil ning mida vaja teada enne ostmist?

Foto:Marcin Trzmiel

Kas ärisülearvutiga ei saagi mängida või Exceli tabeleid mängimiseks mõeldud sülearvutil sisse lüüa? Muidugi saab nii ühe kui teise masinaga teha kõike, kuid spetsiaalselt loodud seadmetel on eeliseid, mis muudel puuduvad just kindlate tegevuste jaoks.

Heidame pilgu mõnedele üldistele näitajatele, mis on mobiilse arvuti valimisel olulised. Ühtlasi saab nende võrdlemisel selgeks, mille tegemiseks on iga konkreetne masin parem.

Kaal

Üliõhukesed ja ülikerged arvutid on väga mugavad kaasa võtta nii reisile, ärikohtumisele kui kohvikusse kiirelt tööasjade ajamiseks. Muidugi oleks kerge arvutiga hea ka mängida, kuid tavaliselt on siis vaja leppida ka väiksema ekraani ja kitsama klaviatuuriga.

Seega kui otsid ärikasutaja jaoks paremini sobivat mudelit, siis on need tavalised kergemad, õhemad ja väiksema ekraaniga.

Erijuhul võib muidugi ärikasutaja vajada ka suurt ekraani ning kui kaal pole oluline, siis sobib raskem ja võimsam arvuti, kui tööks on näiteks insenerigraafika programmid või kujundus. Kuid tavaliseks kontoritööks ja mobiilseks kontoriks võiks olla paras ikkagi väike, õhuke ja kerge tööarvuti.

Selle pildi alt-atribuut on tühi
MSI mänguriarvuti GE63.

Ekraan ja graafika

Mängimisel on vajalikud suur ja hea ekraan ning võimas graafika. Muidugi tehakse uute graafiliste mängude jaoks hulk arvutusi ka põhiprotsessoriga, mis peaks samuti olema kiire. Ärikasutaja jaoks seda tavaliselt nii palju vaja ei lähe, sest brauserit, kontoritarkvara ja e-posti programmi jaksab pea iga kaasaegne arvuti piisava kiirusega jooksutada. Mänguriarvutis peab riistvara olema võimekam, eriti just graafika osas.

See omakorda tähendab suuremat jahutust, rohkem energiatarvet ja laiemat ekraani. Kuidagi ei saa üle ega ümber, et mänguriarvuti peab olema suurem ning seda pole nii mugav igal pool kaasas tassida.

Ega mängurid sellele alati ei loodagi, et saaks kuskil seinakontaktist eemal aku pealt terve päeva oma lemmikmänge mängida. Mänguriarvuti võibki olla raskem, kuid peab vastu pidama pikad mänguseansid ilma üle kuumenemata. Jahutus on suuremas korpuses parem ka, seega võib masin olla ärisülearvutist oluliselt paksem.

Selle pildi alt-atribuut on tühi
Lenovo ärisülearvuti Thinkpad X280.

Klaviatuur ja hiir

Õhukesel arvutil on madalad lühikese käiguga klahvid, et korpus oleks võimalikult õhuke. Madalate klahvidega on ka hea kiirelt teksti kirjutada sõrmi üle klaviatuuri libistades.

Mänguriarvuti jaoks pole see nii oluline, tähtis on pigem klahvide vastupidavus ja hea tunnetus. Tihti on mänguriarvutitel hoopis kõrgemad klahvid, mis pakuvad pikemat käiku ja täpsemat tunnetust koos taustavalgustusega. Kuna koprus ei pea olema maksimaalselt õhuke, siis mahuvad ka suuremad klahvid ära.

Hiire osas eelistavad nii äri- kui kodukasutajad suurt ja tundlikku puuteplaati. Mängijad aga kasutavad pigem eraldi hiirt, seega pole puuteplaadi headus alati just elulise tähtsusega.

Ühendused ja pesad

Äriarvuti peab vajadusel saama korporatiiv-võrku kaabli abil, sest mõnedes suurtes ettevõtetes nõuab seda sisemine turvapoliitika. Kuigi LAN-pesad on enamusel masinatel kadunud, võiks see olla kasvõi adapteriga kasutatav.

Tegelikult on ka mänguriarvuti jaoks kaabliga võrku ühendamine oluline, sest WiFi võib olla ebastabiilne ja kohati aeglane. Kui mängus on oluline iga millisekund, siis kaabel tagab parema ühenduskindluse.

Mänguriarvutil peab olema hea ekraan, kuid ka kiire ühendusvõimalus välise monitoriga. Ärisülearvutil võiks samuti olla võimalus ühenduda välise ekraaniga, kuid pigem peaks see ühendus olema selline, et saaks hakkama erinevate kontorite projektorite ja nutiekraanidega. HDMI-st tavaliselt piisab, õhukestel arvutitel võib vaja minna veel adapterit, et mikrosuuruses HDMI pesaga ühendada.

Kui mänguriarvutil peaks olema hiire, kõrvaklappide ja mikrofonide ühendamiseks vajalikud pesad, siis ärisülearvutiga võib olenevalt töökohast olla vaja näiteks printeri jaoks lisaks üht vaba pesa, välise kõvaketta või ID kaardi lugeja jaoks samuti.

Korpus ja vastupidavus

Ärikasutajale mõeldud toodetel pole tavaliselt ilusaid kellasid-vilesid, kuid need on ehitatud 40-tunnisel töönädalal pikalt vastu pidama ning on seega tavaliselt tugevama korpusega, näiteks metallkattega.

Mänguriarvutid on tihti koos sõpradega mängimiseks, neid võetakse kaasa LAN-pidudele ja võistlustele ning sellised masinad võiksid efektsed välja näha. Samas pole korpuse vastupidavus nii oluline, sest masin on enamuse ajast ilmselt kodus ja kaasas kantakse seda vähem. Lihtsalt laual seisev arvuti ei pea nii hästi löökidele ja kriimustustele vastu pidama kui pidevalt kaasa veetav äriarvuti.

Aku kestab mänguriarvutitel tavaliselt laadimata lühemat aega kui äriseadmetel, kuna peab toitma võimsamat protsessorit ja graafikakaarti. Äriarvutitel on mobiilsed protsessorid, mis suudavad end vajadusel lülitada energiasäästurežiimi ning peavad niimoodi vastu terve pika tööpäeva või rohkemgi.

Seega – kui valid arvutit, siis mõtle enne kindlasti järgi, kas kavatsed seda kasutada rohkem tööks või mängimiseks. Vastavalt sellele on tootjad kohendanud oma erinevate toodete omadusi ja disaini.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.