Sülearvutid

Protsessor, RAM, kõvaketas: mis need on ja miks need su arvuti sees on?

Rubriiki toetab

Sülearvutite puhul räägitakse tihtipeale igasugustest protsessoritest, RAMidest või resolutsioonidest. Kui arvutihuvilised on teemaga tuttavad juba ammusest ajast, siis teised ei pruugi kõiki detaile teada. Püüame kõige olulisemaid detaile lahti seletada.

Protsessor on põhiline komponent, kus toimuvad kõik arvutused: iga hiire liigutus, klaviatuuri klõpsimine või faili loomine nõuab protsessorilt tööd. Protsessorid töötavad erinevatel taktsagedustel (hertz) ning põhiloogika on see, et mida suurem taktsagedus, seda kiirem on ka protsessor. Tänapäeval mängib rolli ka tuumade arv, mis protsessoril võib olla. Mitte ainult üks, vaid tänapäeval kuni 24 kõige kallimates suurfirmadele mõeldud protsessorites. Tavakasutaja aga leiab sülearvutitest ühe- kuni neljatuumalisi, kuid selle aasta jooksul loodetavasti ka kaheksatuumalisi protsessoreid.

Protsessor on arvuti emaplaadi sees, mis ühendab kõiki komponente kokku ning toiteplokki abil ka pakub neile voolu. Lisaks peab emaplaadiga ühendatud olema ka operatiivmälu ehk RAM (random access memory), mis on vajalik süsteemiandmete kiireks lugemiseks.

Arvutis peab olema mingisugune graafiline protsessor ehk GPU (graphics processing unit), mille kaudu saab arvuti pildi monitorile saata. See GPU võib olla nii integreeritud protsessori sisse kui ka eraldiseisvalt. Eraldiseisev graafiline protsessor, mida tihti nimetatakse ka graafika- või videokaardiks, on kindlasti parem valik näiteks mängimise või 3D-modelleerimise otstarbeks.

Muidugi peab mainima ka andmekandjaid, ilma milleta ei saaks arvuti andmeid kuskil pikaajaliselt säilitada. Operatiivmälu on küll olemas, kuid see on lühiajaline ning ei sobi andmete, näiteks fotode, säilitamiseks. Tänapäeval levinumad andmekandjad on kõvakettad ehk HDD (hard disk drive) ning pooljuhtkettad ehk SSD (solid state drive).

Kõvakettad on olnud arvutites kasutuses aastakümneid ning on mehhaaniliste liikuvate osadega, mistõttu võivad need katki minna näiteks raputamise või järskude hüpete tõttu. Pooljuhtkettastes liikuvad osad puuduvad, mistõttu ei ole neil ohtu töö ajal katki minna, kuid nende mahuühiku (baitides – megabait, gigabait, terabait) hind on märkimisväärselt suurem. Samuti on SSD-d tihtipeale 10 korda või rohkemgi kiiremad, võrreldes mehhaaniliste andmekandjatega, mis teeb operatsioonisüsteemi palju kiiremaks kui mis iganes uusim protsessor.

Ja viimaseks ka lahutused ehk resolutsioonid. Oma olemuselt on resolutsioon pikslite arv horisontaalsel ja vertikaalsel teljel, näiteks 1920×1080. See tähendab, et horisontaalselt on ekraanil 1920 ning vertikaalselt 1080 pikslit, mis kokku teeb 2073600. 1920×1080 resolutsiooni nimetatakse ka kui Full-HD või täislahutuseks.

Sülearvutites võib leida ka 1366×768 resolutsiooni, kallimates mudelites isegi 2560×1440 ehk Quad-HD ning 3840×2160 ehk Ultra-HD või ka 4K. Mille jaoks on suuremat resolutsiooni vaja? Mida rohkem piksleid ekraanil, seda rohkem aknaid ja programme sinna peale mahub, teisisõnu suureneb töölaua pind. Samas, kui on liiga palju piksleid väikese ekraani peal, siis ei ole sellest nii väga kasu, kuna tekst ja detailid on liiga väikesed.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.