Viis asja, mida klaviatuuride juures kõigepealt vaadata

• Jäikus. Kui paljude muude omaduste juures võib öelda, et see on kohati ka maitse asi, siis liiga jäigad klahvid, mille vajutamisega käib tavaliselt kaasas valjem klõbin ning mis vajavad kõvemat vajutust, ei meeldi ilmselt enamusele. Liiga jäiga klahviga kiiresti tippides võivad osa tähti vajutustele mitte reageerida ning siis tulevad teksti sisse tähevead ja peab teksti palju parandama.
• Klahvide tunnetus. Selleks, et klaviatuuril täpselt teksti sisestada, on vajalik hea tunnetus, millal klahv on alla vajutatud. Klahvi käik võib olla väga lühike, aga kui selle tagasiside annab täpselt teada, millal klahv on vajutatud, siis harjud sa oma sülearvuti klaviatuuriga kiiresti ja teed vähe vigu. Vajuta aeglaselt mõnda nuppu, kuni klahv alla vajub. Kui see hetk on konkreetne ja vajutad ka aeglaselt kohe klahvi põhja peale seda hetke, siis on väga hea tunnetusega klaviatuur.
• Pikk klahvikäik. Hea tunnetuse annab see, kui klahvi käik ehk teekond ooteasendist vajutuseni on piisavalt pikk, et seda vajutust sõrmega hästi tunnetada. Liiga kõrged klahvid võivad aga kirjutamiskiirust vähendada, kuna ühelt klahvilt teisele ja klahvi “põhjani” vajutades tuleb rohkem tööd teha, aga liiga madala käiguga klahvid, mis on õhemates sülearvutites, võivad liiga kerge käigu puhul valesid vajutusi tekitada. Sülearvutite ideaalne klahvikäik on 1,2 kuni 2 mm. Väga lühikese klahvikäigu aitab mugavamaks muuta parem tagasiside ja klahvitunnetus vajutamisel ehk vaata eelmist punkti.
• Klahvide suurus ja paigutus. Ajalooliselt on sülearvutite juures räägitud “täisklaviatuurist”, kuid nüüd pole see pisemate sülearvutitega enam nii oluline ja kohati pole ka võimalik täisklaviatuuri ära paigutada. Siis tehakse vajalikke korrektiive näiteks vähemtähtsate klahvide suuruse vähendamisel. Kui kasutad arvutit üsna palju ka numbrite sisestamiseks, siis peaksid numbriklahvid olema paremal eraldi või vähemalt täheklahvide kohal täissuuruses. Funktsiooniklahvid võivad olla väiksemad, neid kasutatakse niikuinii harvem. Nooleklahvide suuruse osas tasub olla nõudlikum, sest neid läheb üsna palju vaja. Paljudel sülearvutitel on ka nende mõõtmeid vähendatud. Proovi järgi, kas nooleklahvid on käepärases kohas ja mugavad. Mõnikord on kokku hoitud ka muude klahvide arvelt, näiteks Home, End, Page Up jne, mille puhul tuleb leppida, et need on mõne lisanupu vajutusega mõne teise funktsiooniga klahvi alla peidetud.
• Taustavalgustusega või ilma. Kui pole taustavalgustust kasutanud, siis on selle vajalikkust raske hinnata. Kui aga oled kunagi hämaras bussis või rongis pidanud klahve otsima, siis saad selle vajadusest kohe aru. Olles arvutit kaua kasutanud, võivad küll klahvide asendid pähe kuluda, aga vähemalt alguses on taustavalgustusega palju mugavam. Kui reisid oma arvutiga või teed öösiti tööd, siis kulub see lisavõimalus ära. veel parem, kui klaviatuurivalgustuse heledust saab reguleerida.

Kus on Eesti tähed?

On jäänud veel mõned valikud, mida klaviatuuri järgi sülearvuti valimisel arvestada, näiteks klaviatuuri paigutus.

Kui tahad, et õ, ä, ö ja ü oleks selgelt nähtavad, siis võib vaja minna klaviatuurikleebiseid, mida saad osta samast kohast, kust arvutitki ostsid. Väga palju ei pea siiski klahvide paigutuse pärast muretsema, kui ikka Eestist omale masina ostad. “Skandinaavia klaviatuur” sobib meile ka väga hästi, kuigi seal täpitähti klahvide peal ei pruugi kirjas olla. Masina operatsioonisüsteemist saad valida seadetest Eesti klaviatuuri ning täpitähtede klahvid saavadki sinna, kus oled harjunud neid kasutama.

Puutetundlik klaviatuur?

Miks mitte. Näiteks tegi Lenovo mõned aastad tagasi oma esimese üliõhukese Yoga seeria sülearvuti, mille ekraani all on klahvide asemel hoopis puutetundlik pind, mis töötab klaviatuurina, aga vajadusel saab seda kasutada ka joonistamiseks. Ka Microsoft Surface Duo on seda tüüpi tahvli, nutitelefoni ja sülearvuti hübriid, millel kaks kokkuklapitavat ekraani. Kui kasutad üht ekraani teksti sisestamiseks, siis teisele ekraanile saab kuvada klaviatuuri.

Selle variandi puuduseks aga võib pidada vajutamise tagasiside puudumist – trummeldaksid sõrmedega justnagu vastu lauda. Puutetundlikele klaviatuuridele on siiski püütud sõrmede tagasiside jaoks anda võimalust näiteks vajutuse ajal ekraani vibreerima panemisega. Samamoodi töötavad ka tahvelarvutite ja nutitelefonide ekraaniklaviatuurid, et oleks tunda, millal klahvi vajutasid.