Teadus ja tulevik

Avamere tuuleparkide tulevik – ujuvad tuuleturbiinid

Mudelipõhiste juhtimisseadmete vaneminsener ja projekti juhtiv teadur Rogier Blomi sõnutsi on ujuva turbiini kavandamine sama, kui panna buss kõrge varda otsa, see omakorda panna hõljuma ja seejärel stabiliseerida.Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Tuulegeneraatorite avamerre ehitamine on suurepärane idee, avaldab technology.org. Seda mitmel põhjusel. Esiteks ei ole merre ehitatud tuulikute puhul põhjust kurta ei nende välimuse, müra ega varjude pärast. Ühtlasi on sellised tuulepargid  ilmselgelt hulga efektiivsemad, sest tuuli ei takista mäed, hooned ega metsad.

Selleks, et tuuleparki saaks merre püstitada, ei tohiks meri liiga sügav olla, sest tuuleturbiinid vajavad alust. Või kas ikka vajavad? 

Ameerika tehnoloogiakompanii General Electric (GE) teeb ujuvate tuuleturbiinide ehitamiseks koostööd merearhitektuuri bürooga Glosten.

Ujuvaid tuulikuid võiks ehitada kohtadesse, kus meri on sügavam ja muud konstruktsioonid oleksid ebapraktilised ning ehitus kujuneks väga keeruliseks. 

Praegu saab tuulikuid ehitada ainult piirkondadesse, kus mere sügavus ei ületa 60 meetrit. Avamere tuulikud võivad olla palju suuremad kui maismaale püstitatavad. Nende komponente pole vaja kitsastel teedel transportida. Samuti kipuvad avamere tuuled olema palju tugevamad, mille tulemuseks on palju tõhusam elektritootmine.

Nüüd töötavad GE ja Glosten ujuva tuuliku kallal. Kontseptsioon pole küll uus, kuid GE/Glosteni projekti teeb ainulaadseks turbiinide suurus – nad mõtlevad konstruktsioonile, mis oleks 260 meetrit kõrge.Taolise massiivse objekti hõljuvaks muutmine pole aga sugugi lihtne. 

Mudelipõhiste juhtimisseadmete vaneminsener ja projekti juhtiv teadur Rogier Blomi sõnutsi on ujuva turbiini kavandamine sama, kui panna buss kõrge varda otsa, see omakorda panna hõljuma ja seejärel stabiliseerida. Samal ajal tuleb arvestada, et see kõik toimub tuule ja lainete keskel. Taolise konstruktsiooni tegemine on väljakutse disainile ja juhtelementidele. GE kavandab optimeeritud juhtelemente, mis võimaldaksid tulevastel avamere turbiinidel olla 35% kergemad. See võimaldab neil paremini hõljuda ja muudab nende struktuuride püstitamise vähem keerukaks.

Lõpptulemuseks oleks ujuv 12 MW GE turbiin, mis püsiks stabiilsena tänu Glosteni pingutusjalgadega platvormi tehnoloogiale. Selliseid turbiine saaks ehitada aladele, kus sügavus on suurem kui 60 meetrit. See laiendaks oluliselt avamere tuuleenergia tootmise potentsiaali, sest neid tuuleparke saaks palju juurde rajada. GE hinnangul võiks USA avamere tuuleenergia potentsiaali laiendada rohkem kui 7000 teravatt-tunnini (TWh) aastas. See on peaaegu kaks korda rohkem, kui 4000 TWh, mis on USA aastane energiatarbimine praegu. Ja muidugi võiks seda tehnoloogiat rakendada paljudes teistes maailma piirkondades, mitte ainult USA-s.

GE-l on avamere tuulikute projekteerimisel edukas minevik. Näiteks on nende projekteeritud Haliade-X, maailma kõige võimsam avamere tuuleturbiin, mis eales on ehitatud. Seegi on alles hiljuti valminud projekt. GE on veendunud, et tööstus on alles nüüd asunud  kasutama taastuvaid ressursse ning avamere elektritootmise täielikku potentsiaali.

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.