Sel nädalal Austraalia ja Ameerika kosmoseteadlaste koostöös alanud missioni eesmärk on leida Maa naabergalaktikast Alpha Centauri selliseid planeete, kus oleks eluks vajalikud tingimused.
Alpha Centauri, tuntud ka kui Rigil Kentaurus, Rigil Kent ja Gliese 559, asub Kentauruse tähtkujus. Tegemist on kolmiksüsteemiga, mis koosneb heledast kaksiktähest – Alpha Centauri A ja Alpha Centauri B ning punasest kääbustähest Alpha Centauri C.
Kaks heledamat tähte asuvad Maast ligikaudu 4,35 valgusaasta kaugusel. Alpha Centauri C, paremini tuntud kui Proxima Centauri, on veidi lähemal – 4,23 valgusaasta kaugusel. Võrreldes Päikesega on Alpha Centauri A sama tähetüüpi G2, kuid veidi suurem. Alpha CentaurI B, K1-tüüpi täht, on veidi väiksem ja pole nii hele.
Alpha Centauri A ja B tiirlevad ümber ühise raskustelje korra 80 aasta jooksul, kusjuures minimaalne vahemaa on umbes üksteist korda suurem kui Maa ja Päikese vaheline kaugus.
Praegu on Alpha Centauri süsteemis teada kolm planeeti: soe alam-Neptuun Alpha Centauri A ümber ja kaks planeeti Proxima Centauri ümber – Maa massiga Proxima b ja palju massiivsem Proxima c .
“Meie lähimate tähenaabrite, Alpha Centauri ja Proxima Centauri süsteemid, on erakordselt huvitavateks osutunud,” ütles teadusprogrammi Breakthrough Initiativesi tegevdirektor dr Pete Worden. “TOLIMANi kosmoseteleskoobi missioon on suur samm selle poole, et välja selgitada, kas seal on planeete, mis suudavad võimaldada elu,” selgitas ta.
“Astronoomidel on juurdepääs hämmastavatele tehnoloogiatele, mis võimaldavad meil leida tuhandeid planeete, mis galaktikates ümber tähtede tiirlevad. Ometi ei tea me oma taevasest tagaaiast peaaegu mitte midagi,” lisas TOLIMANi projekti juht Sydney ülikooli atronoomiainstituudi astronoom, professor Peter Tuthill.
„See on tänapäevane probleem; oleme nagu nutisõltlastest linnainimesed, kelle suhted sotsiaalmeedias on globaalsed, kuid me ei tea kedagi, kes meie oma kvartalis elab. Sellel, meie kohalike teadmiste pimenurgal võivad olulised tagajärjed olla. Meie planeedi naabrite tundmaõppimine on väga tähtis,” lisas ta.
“Nendelt naaberplaneetidelt on meil parimad väljavaated elusignaalide leidmiseks ning atmosfääri, pinnakeemia ja võib-olla isegi biosfääri analüüsimiseks. Need lähedalasuvad planeedid on koht, kus inimkond astub esimesi samme tähtedevahelisse ruumi, kasutades kiireid futuristlikke robotsonde,” ütles Breakthrough Watchi peainsener Pete Klupar. “Kui arvestada lähima paarikümne tähega, eeldame, et käputäis kiviseid Maa taoliseid planeete tiirleb vedela pinnavee jaoks õigel kaugusel,” lisas ta.
„TOLIMAN on missioon, mille üle Austraalia peaks väga uhke olema. See on põnev, erakordse rahvusvahelise koostöö tulemus ja kasutab tehnoloogia arengu tippsaavutust – kosmoseteleskoopi. Sellega lennata on puhas rõõm,” ütles kosmosetehnoloogia ettevõtte Sabre Astronauticsi tegevjuht dr Jason Held.
“Isegi öötaeva lähimate heledate tähtede puhul on planeetide leidmine tohutu tehnoloogiline väljakutse,” ütles üks TOLMANi meeskonna liige, NASA reaktiivmootorite laboratooriumi teadur dr Eduardo Bendek. “Meie TOLIMANi missioon käivitab eritellimusel disainitud kosmoseteleskoobi, mis mõõdab väga täpselt tähe asukoha taevas. Kui tähe ümber tiirleb planeet, tõmbab see tähe enda külge ja, reedab nõnda väikese, kuid mõõdetava võnkumise.
Artikli allikas: www. Sci-news.com
