Kinks märgib, et eriala valides ta tegelikult ei soovinudki programmeerijana või mõnel kindlal ametikohal töötada ning leiab, et ülikoolis ei olegi põhiline eesmärk ametit õppida. Ta toob välja, et arvutisüsteemide eriala oli edasiõppimiseks hea valik, kuna see on laiapõhjaline ja andis tugeva arusaama sellest, kuidas arvutid töötavad.
“Tarkvara kirjutades ei mõtle ma alati bittidest või baitidest, aga aastatega tekib teatud kõhutunne, mida riistvara teeb, kui programm käivitada.” Näiteks mõne aja eest oli Kinksil vaja kirjutada programm, mis töötleks helifaile. Olgugi, et selleks tarbeks leidub olemasolevaid mahukaid lahendusi, piisas seekord koolis õpitu meenutamisest ja paari rea koodiga said baidid õigesti ritta.
Ta lisab, et tarkvara on kindlasti võimalik edukalt arendada ilma riistvara tundmata, aga on olukordi, kus need teadmised kasuks tulevad. “Võib-olla analoog automaailmast on see, et autot võib juhtida ilma, et teaksid, mis kapoti all toimub, aga näiteks kogenum autojuht või tasemel rallisõitja kuuleb häälest ära, kui autoga midagi viltu on ja oskab sellega arvestada,” võtab Hannes Kinks kokku.
Eriala annab põhjaliku alusbaasi
Arvutisüsteemide erialalt saadud vundament annab Hannes Kinksi meelest teatud kindluse IT-valdkonnas töö leidmisel, kuna kogu valdkond baseerub arvutitel ja digitaalloogikal. Ka kõik ülejäänud IT-süsteemid on sellele loogikale ehitatud ning nende spetsiifikat on põhiasju teades lihtsam juurde õppida.
Eriala lõpetades on IT-teaduskonna vilistlasel olemas kõik võtmeoskused infotehnoloogia maailmas karjääri tegemiseks: tugev teoreetiline baas riist- ja tarkvarakomponentidest koosnevate süsteemide loomiseks ning palju praktilisi kogemusi, mis annavad oskuse süveneda probleemidesse põhjalikkusega.
“Samas saab ülikoolist kaasa ka pehmemaid oskused, nagu projektide läbiviimine, dokumenteerimine või kuidas anda õpitut edasi teistele,” selgitab Kinks.