Astronoomiat ähvardab satelliidiuputuse tõttu ränk taandareng

Maailmas on lähiaastateks antud välja üle 400 000 loa uute satelliitide trajektoorile saatmiseks. (c) Foto: Shutterstock
Maailmas on lähiaastateks antud välja üle 400 000 loa uute satelliitide trajektoorile saatmiseks.Foto: Shutterstock

Tehnoloogia areng on andnud väga palju uusi võimalusi kosmose uurimiseks, ometi võib kosmose uurimine tuleviks muutuda väga keeruliseks. Selle põhjuseks on aina kasvav maakera ümber tiirlevate satelliitide hulk, mis taevakehade ja teleskoobi vahel virvendades kaugemal toimuva jälgimise keeruliseks muudab.

Astronoomilise uurimistöö seisukohalt näevad satelliidid välja nagu pimedusest vastu vaatav täistuledes auto, mis ümbritseva varjutab. Teleskoobi digipiltidel tekivad neist eredad valged jooned, mis blokeerivad tähed ja teised astronoomilised objektid ning valgustavad kogu vaatevälja üle. Halvemal juhul katab selline joonestik suure osa pildist.

Digitaalsete seadmetega saab piltidele tekkinud varjavate joonte mõju küll vähendada, kuid siiski võivad nende tõttu jääda märkamatuks kosmoses aset leidvad kauged, ootamatud ja tundmatud sündmused. Seda põhjusel, et teleskoobid ja muud astronoomilised seadmed kas ei märka plahvatusi, supernoovasid ja teised sarnased nähtuseid või ajavad nad need satellitidega lihtsalt segi.

Satelliite kasvavas joones

Esimene satelliit Sputnik läks teele 65 aastat tagasi. Kui 2012. aastal tiirles Maa ümber tuhatkond töötavat satelliiti, siis selle aasta alguseks oli neid juba üle 5000. Neist kaks kolmandikku on viimastel kuudel veidrate väljaütlemistega silma paistnud maailma rikkamaile inimesele Elon Muskile kuuluv Starlinki satelliitide süsteem, mis pakub nii kogu maailma katvat sideteenust.

Suurem plahvatus on aga alles tulemas. USA riiklik sideamet ja rahvusvaheline Telekommunikatsiooni Liit on andnud lähiaastateks välja üle 400 000 loa uute satelliitide trajektoorile saatmiseks.

SpaceX, mis satelliite kosmosesse lennutab, on küll teatud määral astronoomidega koostööd teinud ja oma seadmeid vähempeegeldavaks tuuninud, kuid see pole probleemi lahendamiseks paraku piisav. Sealjuures tegeleb kosmoseseadmetega ka näiteks Hiina, samuti Venemaa, mis nendele küsimustele jätkuvalt mitte mingit tähelepanu ei pööra. Tegelikult on selles osas valdkond ka seadustega küllaltki vähe reguleeritud ja mingeid suuremaid arenguhüppeid pole paraku oodata.

Juba orbiidile saadetud satelliite tagasi tuua ei anna ja nende hävitamine on väga kallis ning ohtlik, sest kosmosesse paiskuvad tükid võivad vigastada teisi satelliite, halvemal juhul aga sattuda atmosfääri ja kukkuda inimeste või õhus olevate lennukite pihta.

Allikas: Scientific American

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.