USA astronoomid tegid taaskord ajalugu — esimest korda leiti vihjeid võimaliku planeedi kohta väljaspool meie Linnutee galaktikat, kirjutab BBC.
Avastuse taga on Harvardi Ülikooli teadlased, dr Rosanne Di Stefano ja tema kolleegid, kes otsisid röntgenikiirguse heleduse langusi kolmest Linnutee-välisest galaktikast, kokku enam kui kahesajast kiirgusallikast.
Ainsaks avastatud planeedikandidaadiks osutus siiski vaid see üksainus, galaktikast M51, mis asub Linnuteest umbes 28 miljoni valgusaasta kaugusel.
Seni on leitud ligi 5000 “eksoplaneeti” — tähtede ümber tiirlevaid maailmu kaugemal meie Päikesest —, kuid kõik need asuvad meile lähemal, Linnutee galaktikas.
Ainulaadne uurimismeetod
Võimalik planeet leiti üles NASA Chandra röntgenteleskoobi abil. “Meetod, mille me välja töötasime ja mida kasutasime, on ainus praegu rakendatav meetod planeedisüsteemide avastamiseks teistes galaktikates,” ütles BBC-le dr Di Stefano Harvardi-Smithsoniani astrofüüsikakeskusest Cambridge’is USA-s. “See on ainulaadne meetod, mis sobib nagu valatult planeetide leidmiseks röntgenikiirte binaaride ümber igal kaugusel, millest saame valguskõverat mõõta.”
Dr Rosanne Di Stefano ja tema kolleegid otsisid röntgenikiirguse heleduse langusi teatud tüüpi objektidelt, mida tuntakse röntgenikiirguse binaarsena.
Sellised objektid sisaldavad tavaliselt neutrontähte või musta auku, mis tõmbab gaasi lähedalt tiirlevast kaastähest. Neutrontähe või musta augu lähedal olev materjal kuumeneb üle ja kiirgab röntgenkiiri.
Kuna eredat röntgenikiirgust tekitav piirkond on väike, võib selle eest mööduv planeet blokeerida kõik kiired, andes meile enda olemasolust teada.
Transiit kestis umbes kolm tundi, mille jooksul röntgenikiirgus langes nullini. Selle ja muu teabe põhjal arvavad astronoomid, et planeedikandidaat oleks umbes Saturni suurune ja tiirleks ümber neutrontähe või musta augu umbes kaks korda kaugemal kui Saturn Päikesest.
Täpsete andmete saamiseks tuleb teha veel hulga vaatlusi. Paraku lähiajal rohkem infot oodata ei ole, sest järgmine kord varjutab planeedikandidaat röntgenikiirgust alles 70 aasta pärast.
