Selfiede ehk endlite tegemine on maalaste seas üsna populaarne tegevus, ent nüüd on trend jõudnud ka kulgurite sekka. NASA komplekteeris 57 erinevast Marsil tehtud fotost kokku pildi, kus näeme kulgur Curiosityt võtmas pinnaseproovi.
Foto esiplaanil on näha kahte Glen Etive nimelist auku, mis puuriti pinnasesse keemiliste ühendite analüüsimiseks. Endlile on salvestatud eksperiment, mis võttis aset 24. septembril, kui kulgur proovi üles korjas ning selle oma laborisse liigutas.
Curiosity labor koosneb 74 väikesest nii-öelda topsist, mida on võimalik üles soojendada ning mis lubavad anduritel täpsemalt nende keemilist koostist mõista.
Pilt näitab ka Curiosity 7 aastase missiooni jooksul läbitud distantsi. Tagaplaanil on näha Vera Rubini kõrgendikku ning Gale’i kraatrit, kuhu kulgur pärast atmosfääri sisenemist laskus.
“Laskumine Marsile on eriti raske. Kuna planeedil on atmosfäär, saab esialgu pidurdada kuumakaitsekilbi ja pidurduslangevarju abil,” räägib Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) professsor Vladislav-Veniamin Pustõnski.
Ta lisab, et paraku pole Marsi atmosfääri tihedus pinna juures piisavalt suur, mistõttu läheks kiiruse lõplikuks pidurdamiseks vaja väga suurt ja rasket langevarju, mis omakorda poleks enam mõistlik. Curiosity ning tema eelkäijad kasutasid laskumiseks kahte erinevat metoodikat.
“Esimene seisnes langevarjust eraldumises ning rakettmootorite abil laskumises. Teine viis hõlmas endas langevarjuga peaaegu lõpuni langemist, aga rakettmootor käivitub vahetult enne pinnakontakti,” kirjeldas Pustõnski.
Kindluse mõttes on kulguril kasutatud aparatuur varustatus pehmete gaasiga täidetavate balloonidega, mis töötavad nagu turvapadjad autodes.
Curiosity poolt kogutud andmed edastatakse tagasi Maa peale, et teadlased saaksid neid edasi analüüsida. Enne järgmist aastat tulemusi teadlaste sõnul andmetöötluse tõttu oodata ei ole.
