Digiprügi – peamised leiukohad ja 15 viisi, kuidas sellest hoiduda

Meie digitegude mõju keskkonnale on adumatu, kuid igal e-kirjal, sotsiaalmeedia postitusel ja veebiotsingul, rääkimata videosillaga koosolekust või voogedastusega vaadatud filmist, on oma hind süsinikuvaluutas.Foto: Shutterstock

27. jaanuaril on digikoristuspäev, kus osaleb ka Tallinna Tehnikaülikool. Digiprügi on kasutajate jaoks nähtamatu senikaua, kuni hakkab seadmete kasutamisel jalgu jääma, lahenduseks kas koristamine või mälumahu juurde ostmine.

Liigsed failid ja internetiliiklus koormavad aga mitte ainult seadmeid, vaid ka keskkonda. Seetõttu tasub mõelda läbi, mida internetti läkitada, ning regulaarselt korrastada kõiki oma seadmeid ja pilve varundatud materjale.

Tore meelelahutus võib koormata keskkonda

Tantsuvideod Tik-Tokis, kassi-, toidu- ja enda pildid Instagramis ja lõpmatu hulk Netflixi sarju on tore viis aega surnuks lüüa, aga mitte ainult.

Meie digitegude mõju keskkonnale on adumatu, kuid igal e-kirjal, sotsiaalmeedia postitusel ja veebiotsingul, rääkimata videosillaga koosolekust või voogedastusega vaadatud filmist, on oma hind süsinikuvaluutas.

Kusagil on alati mõni server, mis seda kirja, postitust või otsingut menetleb, filmi näitab või uduseid reisipilte varundab ning selle serveri tööks põletatakse hulk energiat. Meie teha on, kui palju: mõistlik on varundada pilve ainult seda, mida tarvis, kustutada jooksvalt ära liigsed pildid ja kasutuks muutunud failid ning hoida kokku sisutühjade kirjade ja postituste pealt. 

Internetiliiklusele kulus ligi 30 väikeriigi energia

Internet võtab energiat kahel moel: esmalt seadmete tootmine ja logistika jagu ning teiseks voolutarve ja jahutamine. Rahvusvahelise Energiaagentuuri IEA andmetel ületas globaalne internetiliiklus aastal 2021 3,4 zetabaiti (3,4 triljonit gigabaiti).

Ühe gigabaidi edastamise peale kulub 0,06 kWh, mis tähendab, et igal aastal kulub 252 TWh elektrit ainult andmete edastamise peale. Kogu Eestis kulutati 2020. aastal 8,44 TW/h, nii võib öelda, et internetiliiklusele kulus ligi 30 väikeriigi energia.

Video ja audio voogedastus on üks andmete plahvatusliku kasvu suurimaid põhjustajaid, moodustades umbes 63 protsenti internetiliiklusest. On arvutatud, et IT-sektor on vastutav umbes 3,7 protsendi maailma kasvuhoonegaaside tekkimise eest ning kasutab umbes 4–10 protsenti kogu maailma elektrist.

Greenpeace arvutas 2017. aastal, et IT-sektori globaalne elektrivajadus riikide võrdluses jäi alla vaid Hiinale ja USA-le.

Kui digikoristuspäev võtta ette alles siis, kui ruum on otsakorral või kuulutatakse välja kampaania, võtab suurpuhastus kaua aega.

Digipuhastust aitavad teha digiluuad

TalTechi rohepöörde prorektor Helen Sooväli-Sepping tunnistab, et digikoristus ei ole tema tugevaim külg, kuid õnneks on selleks tehtud clean up-äpid, mis digiluudadena aitavad digipuhtust luua.

Oma digiajaloo korrastamisel on ka ihulähedasemaid boonuseid kui puhtam planeet: seadmed töötavad paremini ja kestavad kauem, kui need ei äga ülekoormuse all ning mida vähem enda andmeid eri keskkondades hoida, seda vähem on võimalus teid veebiavarustes rünnata. Lisaks võidad aega, sest olulise leidmine puhtamast digiruumist on ju lihtsam.

Telia digikoristusepäeva veebilehel oli nädala alguseks registreeritud üle 7600 gigabaidi jagu andmete kustutamist, mis on võrdne umbes 2,5 miljoni foto või 7500 täispika filmi andmemahuga. 

Millest alustada? 

  • Kustuta äpid, mida sa tegelikult ei kasuta.
  • Loobu uudiskirjadest, mida sa tegelikult ei loe.
  • Tühjenda seadmete ja keskkondade prügikastid ja allalaadimiste kaustad.
  • Kustuta meiliserverist ja pilvepankadest failid, mida sa tegelikult ei vaja. Alusta suurimatest. 
  • Loobu videopildi edastamisest, kui helist piisab.
  • Loobu video HD- või 4K-kvaliteedist, kui standardkvaliteedist piisab.
  • Kui tead, mida otsid, mine veebiotsingu asemel otse õigele veebilehele.
  • Korrasta pildialbumid nii oma seadmes kui ka pilves, kuhu need varundatud on – kustuta topeltpildid ja mõttetud klõpsud ning jäta alles vaid see, mida tõesti tahad uuesti vaadata.
  • Mõtle, mida sinu sotsiaalmeediapostitus maailmale annab. Kui ei suuda välja mõelda, ära postita.
  • Kui pilt või fail on veebis olemas, ära saada seda e-kirjaga, vaid lingi sellele. Kui ei ole ja pead selle saatma mitmele inimesele, lae ise üles ja lingi sellele.
  • Blokeeri spämmisaatjad. Nende eraldi kausta suunamine on ikkagi sinu seadmete ja meiliservertite ressurss!
  • Sule arvuti, kui oled eemal vähemalt kaks tundi.
  • Kasuta oma seadmeid võimalikult kaua. Enne uue ostmist otsi võimalust remondiks. 
  • Vana elektroonika vii jäätmejaama, mitte olmeprügikasti. 

Tee seda kõike regulaarselt, mitte ainult digikoristuspäeval. Kuidas kõlab näites digikoristamine iga kuu viimasel reedel?

Loe rohkem veebilehelt https://digikoristuspaev.telia.ee ja https://www.digitalcleanupday.org.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.