Teadus ja tulevik

Eesti ettevõtted ja uurimisasutused liitusid CERNi uue osakestekiirendi projektiga

Foto: Shutterstock

Rubriiki toetab

Kolm Eesti ettevõtet ja uurimisasutust allkirjastasid koostöömemorandumi liitumaks Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) järgmise põlvkonna osakestekiirendi projektiga FCC (Future Circular Collider). Eesti ettevõtetest tihendavad CERNiga koostööd NPM Silmet, Testonica ja Gscan ning uurimisasutustest osalevad projektis Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ning Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut.

„Eesti IT- ja tööstusettevõtetele ning teadusasutustele avanevad sellega võimalused panustada enda arendus- ja tootmisvõimekustega uue põlvkonna osakestekiirendi kontseptsiooni loomisel, võtmetehnoloogiate arendamisel ning vajaliku taristu analüüsimisel ja lõpuks ka valmisehitamisel,“ selgitas koostöö tagamaid ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.

Future Circular Collider projekt on CERNi suurejooneline tulevikukiirendi ehitamise projekt, mis on täna teostatavusuuringute staadiumis. Kui täna maailma suurima osakestekiirendi LHC (Large Hadron Collider) pikkus on 27 km, siis FCC pikkuseks saab olema eeldatavalt 92 km, jõudmaks LHC-ga võrreldes suurusjärgu võrra kõrgemate osakeste kokkupõrgete energiani.

Eeluuringute faas lõppeb eeldatavalt 2026. aastaks ning ehituse otsust oodatakse aastaks 2028. Sarnaselt omaaegsele LHC ehitamisele eeldab FCC mitmete tipptehnoloogiate edasiarendamist, näiteks ülijuhtmagnetid ning sellega seonduv materjaliteadus.

“See allkiri on meie ettevõtte jaoks hüpe mitu trepiastet ülespoole,” sõnas Eesti ettevõtte GScani juhatuse esimees Andi Hektor. “CERNi juhitud FCC eksperiment saab olema maailma suurim teaduseksperiment, mille ümber koondub unikaalne tuhandetest teadlastest, inseneridest ja tehnoloogidest koosnev pilv. GScani jaoks on see võimalus katsetada ja arendada oma detektortehnoloogiat, leida uusi töötajaid ja müüa paremini oma tooteid CERNile,” selgitas Hektor.

„CERNiga koostöö aitab meil pikas perspektiivis haruldasi muldmetalle paremini väärindada,“ märkis NPM Silmeti tegevjuht Raivo Vasnu. „Täna CERNis tehtavad tehnoloogilised läbimurded on mõnede aastate pärast jõudnud teadusest laiemalt tööstuslikesse lahendustesse – meie soovime olla selle transformatsiooni osa.“ lisas ta.

EASi CERNi projektijuhi Robert Aare sõnul loob CERNi assotsieerunud liikmeks olemine uusi võimalusi Eesti ettevõtetele, teadusasutustele, teadlastele ja inseneridele rahvusvahelisel tasemel. „CERNi eripäraks on haruldane kombinatsioon mitmete valdkondade ülesest ekspertiisist ning avatusest. CERN on küll omaette turg, aga saab võtta ka tehnoloogia arenduspartneri ning analüütilise ekspertiisi teostaja rolli. Näeme seetõttu CERNis väga suure potentsiaaliga koostööpartnerit Eesti ettevõtete ning uurimisasutuste jaoks ning see aitab tuua Eesti majandusse uusi murdelisi tehnoloogiaid ja kõrgema lisandväärtusega tooteid.“

Eesti saavutas CERNi assotsieerunud liikmestaatuse 1. veebruaril 2021. aastal. Tänaseks on käivitatud CERNi täisliikme staatuse saavutamise protsess.CERN ühendab teadlasi kogu maailmast, et nihutada teaduse ja tehnoloogia piire. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koordineerimisel edendab EASi ja KredExi ühendasutus CERNi suunalist rahvusvahelist koostööd, tehnoloogiasiiret ja ettevõtlust Eestis.

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.