Teadus ja tulevik

Eesti haiglad vajavad järjest enam insenere, kel oleksid teadmised nii tehnikast kui ka meditsiinist

Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliiniku juhataja dr Heidi Alasepp usub väga sellesse, et tehnikateaduse ja arstiteaduse sümbioos aitab oluliselt kaasa meie patsientide elukvaliteedile.Foto: TalTech

Rubriiki toetab

Selleks, et erinevates seisundites inimesi parimal võimalikul viisil ravida, on vaja, et haiglad oleksid tehnoloogilisel kõrgtasemel. See tähendab, et seadmed, mida raviks kasutatakse, töötaksid laitmatult ning neid saaks eesmärgipäraselt rakendada.

Niisiis on Eestis tarvis eksperte, kel oleksid teadmised nii insenerialadelt, bioloogiast, füüsikast, IT-st kui ka meditsiinist ning kes oskaksid välja mõelda uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi. Seda enam, et lähitulevikus on oodata Eesti suurima haigla ehk Tallinna Haigla valmimist.

Just selliseid spetsialiste, kes oskaksid tehnika- ja arstiteadusest luua sümbioosi, koolitab välja TalTechi meditsiinitehnika ja -füüsika magistriõppe eriala, seda sessioonõppe vormis.

Palju erinevaid võimalusi

Meditsiinitehnika ja -füüsika erialal omandab tudeng oskused ja teadmised erinevatest valdkondadest, et teha mitmekülgset koostööd tervishoiutöötajatega ning kasutada ja arendada tehnoloogiat haiguste ennetamiseks, diagnoosimiseks ja raviks. See tähendab, et omandatavad oskused on praktilised ning vajalikud reaalses elus inimeste aitamiseks.

Nii on ka eriala õppejõud seotud erinevate uurimisgruppidega, kes pidevalt uusi lahendusi otsivad ja arendavad. Näiteks uuritakse professor Maie Bachmanni käe all juba praegu, kuidas aju seisundit objektiivselt hinnata, mis võimaldaks tulevikus varakult tuvastada ja tõlgendada vaimse tervise häirete häirete, tööstressi või keskkonna poolt tingitud muutused.

Samuti käib professor Ivo Fridolini juhtimisel sensortehnoloogiate ja algoritmide väljatöötamine, mis võimaldaks jälgida reaalajas näiteks ureemiliste toksiinide eemaldamist, aitamaks saada paremat tagasisidet neeruasendusravi kohta.

Ühtlasi võimaldab sensorite ja uudsete algoritmide kasutamine luua väärtuslike andmeid isikustatud ja targa töörõiva loomisel, mille abil saaks koguda informatsiooni näiteks tööliste asukohast, kõnnimustrist, füüsilisest aktiivsusest. Sellised lahendused võimaldavad parandada teadlikkust ja ohutust nõudlikes ja ohtlikes töökeskkondades.

Tehnika ja meditsiin üheskoos

Meditsiinitehnika ja -füüsika eriala lõpetanu omandab biomeditsiinitehnikainseneri esmakutse ning leiab rakendust nii teaduses, meditsiinitehnika ettevõtetes, aga ka haiglates, kus vajadus selliste oskustega inimeste järele on väga suur.

Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliiniku juhataja dr Heidi Alasepp usub väga sellesse, et tehnikateaduse ja arstiteaduse sümbioos aitab oluliselt kaasa meie patsientide elukvaliteedile. “Seda enam, et elame vananevas ühiskonnas, soovime olla kõrge eani väga aktiivsed ja eluga ise hakkama saavad,” ütles ta. “Tehnika toetus sel teekonnal on järjest olulisem, sealhulgas personaalmeditsiini mõistes,” lisas Alasepp.

Et vajadus selliste oskustega inimeste järele kasvab, sõltub biomeditsiinitehnikainseneri vajadus haiglas tema hinnangul eelkõige sellest, millised on ootused ja vajadused. “Suuremates haiglates on kliinilist tegevust toetamas meditsiinitehnika osakonnad. Uute seadmete soetamisel toetavad sageli haiglates töötavaid meeskondi tehnilise teadmise, toega meditsiiniseadmete ettevõtete insenerid,” märkis ta ning sõnas, et tegemist on konstruktiivse ja asjaliku koostööga ka sel moel.

Koostöö ülikooliga

Alasepa sõnul nägi Ida-Tallinna Keskhaigla taastusravikliinik järjest enam vajadust, et insener on meditsiinimeeskonna liige ning osaleb ka patsiendi ravi planeerimisel. Nii ongi 2021. aasta veebruarist taastusravikliiniku koosseisus tööl kaks väga asjalikku arendusinseneri: Geithy Sepp ja Marietta Gavriljuk. “Pean seda ametikohta töövõiduks ning suure teekonna alguseks,” kinnitas taastusravikliiniku juhataja. 

Taastusravikliinik on TalTechiga, eeskätt professor Tauno Otto ja tema meeskonnaga koostööd teinud 2018. aastast ning Alasepa sõnul on praeguseks välja kujunenud peamised valdkonnad, millega arendusinsenerid kliinikus tegelevad.

“Geithy suund on 3D printimine ning Mariettal virtuaalreaalsus. Nende valdkondade realiseerimine, vajaduste kaardistamine koos klinitsistidega on nende igapäevane töö,” märkis ta.

Tipptehnoloogiline tulevikuhaigla

Nagu värskete arendusinseneride ametinimetus reedab, täidavad nad dr Alasepa sõnul suurt rolli tehnoloogiaalastes arendustes osalemisel, nende algatamisel ja elluviimisel. “Meie visiooniks on tipptehnoloogiline tulevikuhaigla, mille üheks arendusüksuseks on meditsiini-tehnoloogia arenduskeskus,” kirjeldas juhataja.

Alasepp kinnitab, et tänaseks on taastusravikliinikul toimunud TalTechi teadlastega väga põnevaid kohtumisi, ühtlasi on üheskoos kokku kogutud väga häid ideid, mida tulevikus realiseerida.

“Olen aastatega näinud, kui oluliselt see koostöö esmalt rikastab meie sõnavara ja selle sisust arusaamine tõstab pikas perspektiivis tervishoiuteenuse osutamise kvaliteeti,” ütles ta.

Seega on dr Alasepp kindel, et olles oma valdkonna tipptegija nii arstiteaduses kui tehnoloogias on elupõhine õpe, uute oskuste omandamine, erialane ambitsioon ja uudishimu paratamatu ning pigem meeldiv boonus.

“Meie eesmärk TalTechi teadlaste, arendusinseneride, klinitsistidega koostöös on olla ka ise tehnoloogia arendaja. Oleme selleks juba loonud arvestatava baasi rahvusvahelises koostöös,” märkis ta.

Spetsiifilised teadmised on hädavajalikud

Ent millised võiksid olla biomeditsiinitehnikainsenerile sobilikud isikuomadused, töötamaks koos oma ala parimatega? “Ma arvan, et me kõik soovime meeskonda, kes on professionaalne ja kollegiaalne,” sõnas Heidi Alasepp.

Ent haiglas töötav biomeditsiinitehnika insener peab lisaks enda eriala väga heale tundmisele olema huvitatud meditsiinist ja inimeste abistamisest.

“Kui me loome multiprofessionaalseid meeskondi, peame arvestama väga spetsiifiliste teadmiste integreerimisega. See on juhile suur väljakutse: leida just need õiged inimesed, kes oskavad oma väga spetsialiseeritud valdkondi piisavalt mõistetavaks teha, et tulemus oleks maksimaalselt hea,” kirjeldas ta.

Dr Alasepp hoiatab naljatlevalt, et kes meditsiinile oma sõrme annab, see sellele oma südame kaotab. “Ei ole põnevamat materjali siin maailmas kui inimkeha. Sinna juurde iga inimese unikaalne teekond, selles osalemine abistaja rollis, annab andjale ülivõimsaid emotsioone,” sõnas ta.

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.