Artikkel ilmus algselt 3. juunil 2019.
Riigikogu arutab rahvaalgatuse korras sel nädalal, kas 5G oleks vaja ära keelata, sest see mõjub väidetavalt kahjulikult inimeste tervisele. Kas neil kartustel on alust või mitte?
5G on oma olemuselt täpselt samasugune raadiokiirgus nagu iga teisegi saatja oma ning kui see tõesti mõjuks inimestele halvasti, siis sama halvasti peaks mõjuma ka näiteks WiFi, mis on olnud juba ammu väga lähedal inimeste ümber, rääkis Geeniusele Tallinna Tehnikaülikooli Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktor Laur Lemendik.
“Esimene möödalask kogu selle teema käsitluse juures on see, et räägitakse 5Gst kui millestki erilisest,” ütles Lemendik, kelle sõnul tuleks lõpetada 5G kui tehnoloogia sildistamine, sest see kasutab erinevaid raadiosagedusi nagu teisedki mobiilivõrgud, näiteks 4G.
Tugev kiirgus?
Just kiirguse tugevus on üks asi, mida 5G-vastased sageli argumendiks toovad. Teadupärast ei levi 5G kõrge sageduse tõttu kuigi kaugele, raadiolained hajuvad eetris kiiresti ja seepärast arvatakse, et mastid pannakse suurel võimsusel tööle.
Lemendik lükkab selle teooria ümber.
“Kui on optimaalselt planeeritud raadiovõrk, on kiirguse tase pigem madalam ja sellest tulenevalt tugijaamade suur arv ei ole otseselt põhjuseks väita, et me saame suurema kiirgusdoosi,” rääkis ta.
Heaks analoogiks võiks siin olla kaubanduskeskused, kus on iga mõne meetri järel lakke paigaldatud kõlar, mis mängib vaikselt muusikat ja reklaami. Iga kõlar mängib nii vaikselt, et üksikuna poleks teda kuuldagi, kuid mitmed vaiksed kõlarid tagavad selle, et kogu keskuses on kuulda muusikat, mis ei häiri.
Samas võiks ju eesmärgi, kogu keskuses muusika kuuldavaks teha ühe suure ja võimsa kõlariga, mis väga valjult üle keskuse muusikat mängib, tekitades sellega koletu lärmi ja inimestele ebamugava olukorra. 5G-ga on täpselt samuti, palju signaale saatvaid väikseid tugijaamu ühe suure ja võimsa asemel.
“GSM-telefon võib tugijaamast eemal olles kõrva ääres suisa kahevatise võimsusega töötada, 5G ja 4G puhul mistahes juhul jäävad need võimsused vastavalt standardile ikkagi kümme korda väiksemaks,” lausus Lemendik.
Eestis juba 50 aastat
Lemendik rääkis ka, et kui võtta näiteks 700 megahertsi sagedus, mida 5G teatud piirkondades ka võib kasutama hakata, siis kuidas saab öelda, et see 700 megahertsi on tervisele kahjuliku,m kui näiteks praegu laialdaselt mobiilivõrkudes kasutatav 800 megahertsi.
“Eestis on olemas elanikkonna tervise andmed. Kui meenutada, siis 700 ja 800 megahertsi on vanad televisioonisaatjate sagedused,” rääkis ta. “Kui me vaatame linnasilueti pilte 1970ndatest või isegi varasemast ajast, siis näeme me linnade keskel suuri telesaatjate maste, kus olid väga suurte võimsustega ringdiagrammiga raadiosaatjad.”
Seega on need sagedused meil Lemendiku sõnul juba vähemalt 50 aastat kasutuses olnud ning puudub info, et need oleks elanikkonnale kuidagi tervistkahjustavalt mõjunud.
Ta lisas, et kes ei soovi 5G-ga kokku puutuda, võiks neid seadmeid lihtsalt mitte kasutada.
“Tugijaamas on kasutusel antennisüsteemid, mis ei jaga kiirgust territooriumile lihtsalt laiali, vaid püüavad seda suunata ainult nendele, kel seda vaja,” rääkis teadlane.
