Miks on see nii, et pärast uue sõidutee valmimist võib sealt juba järgmisel aastal leida augu, mis hakkab sõiduvahendeid lõhkuma? Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) inseneriteaduskonna lektori Ain Kendra abil üritame vastata küsimusele, kas on võimalik ehitada teed, mis ei kuluks ja kuhu ei tekiks löökauke.

Kendra sõnul on see paratamatu, et kõik mis liigub see ka kulub. Ehitada tee, mis ei kuluks kunagi, on tema sõnul võimalik, kuid seda teed ei tohiks siis ka kasutada.

Samas ei saa tagada, et ka kasutamata seisev tee oleks alati terve, sest tee allub ilmastiku mõjudele ja muutustele.

Tee kulumist mõjutab raskeliiklus ja naastrehvid

Lektori sõnul on kulumine kui selline normaalne protsess, kuid küsimus võib olla katte kulumiskiiruses, mis sõltub nii reaalsest ehituskvaliteedist kui tegelikust koormusest.

“Teekonstruktsiooni ülakiht ehk kulumiskiht ongi kavandatud kogu konstruktsiooni nii liikluse kui keskkonnamõjude eest kaitsma. Kui kulumiskiht olulises osas ära kulub, siis ta enam ei kaitse ja vajab uuendamist – see on normaalne protsess ja seda nähakse ette tee kavandamisel,” ütles Kendra.

Kulumist on kõige lihtsam näha ja tunnetada, kui teele moodustuvad roopad. Lektori kohaselt tuleneb pool roopa sügavusest raskeliiklusest ning teine pool naastrehvidest.

“Ristmikel ja nende lähialal, kus liikumiskiirus on väike, tekivad roopad kõige selgemini. Ja vahet teha, kas roopad on sõiduautode naastrehvidest või raskeliiklusest, saab mõõtes roobaste vahekaugust – ca 150 cm on sõiduautojälgede vahe, 170 või 200 cm tekib raskeliiklusest. Naastrehvi jälg on puhtalt kulumise tulemus, raskeveokite osas võib mängus olla nii katendi ülakihtide läbivajumine kui ka pehme asfalt. Viimasel juhul ilmneb kattel iseloomulik laine, kus jälje kõrval asfaldi pind on ümbritsevast mõjutamata pinnast kõrgem,”.

Raskeliikluse mõju annab oluliselt kahandada betoonkatendi või ka tsemendiga stabiliseeritud kihtide kasutuselevõtuga, kuid naastrehvide mõjust nii lihtsalt vabaneda ei õnnestu.

Asfaldile mõjub halvasti ka päike

Teedeehituse eksperdi sõnul vananeb asfaldist kulumistkiht ka päikesekiirguse toimel. Praeguste teadmiste juures nähakse, et asfaltkatte ülakoht asendatakse 10 aastaga.

“Bituumeni pikad ahelad on selleks ajaks päikesekiirguse tõttu lühikeseks lõigatud ja bituumen nii hapraks läinud, et enam korralikult kiviosakesi ühtseks seguks ei hoia. Seetõttu propageeritakse seal väga pikaealist katendit. Iga 10 aasta järe,l kas asendatakse katte ülakiht või lisatakse uus, kogu katendi eluiga võib sel viisil ületada 50 aastat. Paraku ei sobi see meetod hästi linnatänavatele, sest paigas on nii äärekivid kui ümbritsevad hooned ja rajatised,”.

Kui kulumiskihti ei ole õigeaegselt uuendatud, siis laguneb ka teekate kiiresti. Olgu mõjutajaks koormus või ilmastik. Kendra näeb siin ka puuduliku finantseerimise küsimust.

“Kuna teedele lähevad üsna suured summad, on arusaadav ka poliitikute huvi lühiajaliste sihtmärkide saavutamiseks valimiste vahelisel perioodil teedele mõeldud raha kasutada mujal,”.

Kendra tõdeb, et auguvaba teekate on võimalik, kuid eeldab esiteks korralikku läbimõeldud projekti. Teiseks, kvaliteetset tööd heade materjalidega ja kolmandaks adekvaatset hooldust ja ilmnevate defektide kohest parandamist.

“Hea töö ei ole kunagi odavaim ja kokkuhoid ühes osas võib tuua kaasa suuremad kulutused teises või kolmandas,”.