Teadus ja tulevik

Eestis loodud kaamera saadetakse süvakosmosesse

Foto: Pixabay

Rubriiki toetab

Milleks oodata?
Vastuvõtt on juba alanud.
Uuri lähemalt!

Tõravere teadlaste valmistatud kaamera saadetakse Euroopa Kosmoseagentuuri missiooni “Komeedipüüdur” raames, süvakosmosesse pildistama väljastpoolt Päikesesüsteemi pärit kosmosekivi.

Eesti seade esmakordselt süvakosmoses

Euroopa Kosmoseagentuuri missiooni “Komeedipüüdur” Eesti osa juht Mihkel Pajusalu ütleb, et teadaolevalt on see esimene kord, kui Eestis ehitatud seadmed süvakosmosesse jõuavad ning Eestil on võimalus Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) missiooni kõigis etappides võrdväärse partnerina osaleda. “Ei ole enam mingit põhjust Eestit mitte kosmoseriigiks nimetada,” vahendab BNS Pajusalu Postimehele öeldut.

Eesti kosmosetehnoloogia järgmine etapp viib Tõraveres valmistatud spetsiaalse kaamera süvakosmosesse pildistama potentsiaalselt väljastpoolt Päikesesüsteemi pärit kosmosekivi, vahendab BNS Postimeest.

Missiooni eesmärk on leida kosmosekivi

Missiooni raames lennutatakse kolm kosmoselaeva (emalaev ja kaks väiksemat sondi), kosmosesse niinimetatud Lagrange’i punkti, kus on võimalik Maa ja Päikese gravitatsiooni koosmõju tõttu stabiilselt ühes kohas oodata, kuni leitakse huvi pakkuv kosmosekivi. Ühel väiksematest sondidest on kaamera, mille valmistajaiks on eesti teadlased.

Seejärel seatakse aparaadid uurimisobjektiga kokkupõrkekursile ja sooritatakse sellest kosmose mastaabis ülilähedalt möödalend – emalaev möödub sellest umbes 1000 kilomeetri kauguselt ning eestlaste ehitatav kaamerasond võimalikult lähedalt, tõenäoliselt vaid 300 kilomeetri kauguselt.

Eriline missioon

Pajusalu sõnul teeb missiooni eriliseks see, et tegu on “oportunistliku” missiooniga. “Praegu ei olegi veel päris täpselt selge, millist kosmilist objekti see uurima hakkab, sest valiku saab teha alles siis, kui laevad on juba kosmoses. Ideaalis võiks eesmärk olla väljastpoolt Päikesesüsteemi pärit objekt, millesuguseid on seni teada vaid kaks tükki,” selgitab Pajusalu.

Kui selline uus kauge külaline leitakse ja sihiks võetakse, saaksid teadlased kätte esimesed fotod kogu Päikesesüsteemile võõrast materjalist, mis võimaldaks uurida nii eksoplaneete kui ka elu levikut ilmaruumis.

Nagu missiooni nimigi viitab, võiks tegu olla ka komeediga. Sellisel juhul ei sihita mitte tavalisi, vaid niinimetatud dünaamiliselt uusi komeete, mis on mingil põhjusel kaugelt Päikesesüsteemi äärealalt Öpiku-Oorti pilvest lahkunud ja liiguvad nüüd esimest korda Päikesesüsteemi sisealadele. “Need objektid on olnud Päikesesüsteemi tekkest alates sisuliselt samas olekus ja peaksid seega olema ka nii lähedal kui võimalik tingimustele, mis valitsesid Päikesesüsteemi tekke ajal,” ütleb Pajusalu.

Vaatlus saab olema keeruline

Juhul kui kolme aasta jooksul kumbagi objektiklassi tabada ei õnnestu, valitakse möödalennuks mõni parasjagu purunev nii-öelda tavaline asteroid või komeet, mille pildistamine võimaldaks nendegi tavaolukorras varjatud sisemust paremini tundma õppida. Igal juhul on juba praegu selge, et vaatlus saab olema keeruline: kuni 80 kilomeetrit sekundis lendavast objektist pildi saamiseks on aega vaid mõnisada sekundit ning kõik peab tehtud saama täiesti autonoomselt.

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.

Üleskutse

Aita meil podcaste teha ja saa kingituseks Geeniuse kraami

Toetan Autotundi Toetan Restarti Kuulan saateid

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.