Euroopa Komisjonis võetakse vastu otsuseid, mis mõjutavad suuremal või vähemal määral kõikide Euroopa Liidu kodanike elu. Et tipptasemel otsustajatel oleks käepärast kõige aktuaalsem teaduslik informatsioon, konsulteerivad nad regulaarselt peateadusnõunike grupiga.

Esmakordselt on Euroopa Komisjoni ajakohaste ja erapooletute soovituste andmiseks valitud nõunike gruppi eestlane.

Eestlane, kes hakkab Euroopa suurimaid otsustajaid nõustama

Tallinna Tehnikaülikooli teadusprorektor, biorobootika professor ning akadeemik Maarja Kruusmaa valiti tänavu üheks seitsmest inimesest, kes hakkab järgnevate aastate jooksul euroliidu tippjuhte nõustama.

“Peateadusnõustaja ülesanne on anda otsustajatele sõltumatut ja ajakohast teaduspõhist nõu. Siin tuleb teha vahet kahel asjal – me ei anna nõu selle kohta, kuidas Euroopa Liidus teadust tuleks teha, vaid teaduspõhist nõu mistahes valdkondade kohta, et otsustajad saaksid teha otsuseid, toetudes kõige ajakohasemale infole,” rääkis prof Kruusmaa.

Teaduspoliitikaga seega peateadusnõustajad ei tegele.

Värske peateadusnõunik rõhutab ka seda, et nõuandmisest rääkides tuleb teha vahet faktidel ja väärtustel ning sellel, mille põhjal otsuseid tehakse.

“Teaduspõhine nõu on faktipõhine, tõenduspõhine nõu. Kuid otsused, mida otsustajad teevad, on väärtuspõhised. Ehk meie poolt tulevad faktid, aga otsused tehakse ikkagi väärtuspõhiselt, võttes fakte arvesse,” selgitas ta.

Samuti rõhutas prof Kruusmaa, et ta ei esinda teadusnõukojas mitte ühtegi asutust, riiki ega inimest peale iseenda, kuna üheks nõunikuks saamise kriteeriumiks ongi sõltumatus. “Ma ei ole seal Eesti, TalTechi või kellegi teise esindaja. Ma esindan seal ainult iseennast.”

Oluline samm Eesti teaduspoliitikas ja kiitus meie teadlastele

Lisaks väljapaistvale kompetentsile oma valdkonnas oli Euroopa Komisjoni kriteeriumiteks nõuniku valimisel ka usaldusväärsus, kogemus, interdistsiplinaarsed teadmised ning kuulumine uue põlvkonna teadusliidrite hulka.

Maarja Kruusmaa kandidatuuri esitas Eesti Teaduste Akadeemia. Akadeemia presidendi Tarmo Soomere sõnul on professor Kruusmaa valimine peateadusnõunikuks üks Eesti teadusdiplomaatia suurimaid võitusid.

“See on tunnustus tehnikaülikooli teadussmõtte tegelikule tasemele,” lisas Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land.

Prof Kruusmaa sõnul näitab otsus samuti, et teadust, mida Eestis tehakse, ja siinseid teadlasi väärtustatakse ja hinnatakse kõrgelt.

“Minu arvates näitab see ka seda, et Eesti teadlased ei mõtle liiga kitsalt, vaid suudavad ka üldist pilti näha. Teadusnõustaja peab paratamatult olema generalist, ta ei tohi liiga kitsalt ja ainult oma eriala spetsiifiliselt asju näha. Ilmselt arvatakse, et me seda suudame,” rääkis ta.

Näiteks COVID võis prof Kruusmaa sõnul esialgu küll ainult viroloogide pärusmaa olla, kuid tänaseks on pandeemiaga tegelemine seotud nii sotsiaalteaduste, psühholoogia, majanduse kui ka paljude teiste elu- ja teadusvaldkondadega.

Esimene suur väljakutse sai alguse juba eelmise teadusnõukoja ajal

Euroopa Liidus elab 447 miljonit inimest 27 riigis ja Euroopa Komisjonis tehtavad otsused mõjutavad suuremal või vähemal määral nende kõigi elu.

Eelnevalt on peateadusnõustajad Euroopa Komisjoni nõustanud näiteks rahvastiku vananemise, küberkaitse ning mikroplastist põhjustatud tervise- ja keskkonnariskide teemadel.

Rääkides täna Euroopa Liidu suurimatest väljakutsetest ja eesmärkidest, ei saa üle ega ümber koroonaviiruse pandeemiast, mille osas hakkab otsustajaid nõustama ka prof Kruusmaa.

“Esimene suur väljakutse, millega ka eelmine teadusnõukoda tegeles ja mis ootamatult esile kerkis, on mõistagi COVID. Ja nüüd on selgeks saanud, et sellega seostuvad ka paljud muud probleemid. Üks nõustaja avaldas juba arvamust, et tegemist on alates 17. sajandist suurima mittesõjalise katastroofiga, mis on maailmas juhtunud.

COVIDi tagajärgi näeme me veel väga kaua ja need ei ole ainult meditsiinilised, et inimesed surevad ära.

Näiteks tuleb mõelda sellele, et eelkõige mujal maailmas, mitte Euroopas, on miljonid lapsed jäänud COVIDi tõttu koolist koju, kuna vanemad on kaotanud töö või ei saa lihtsalt enam õppetöös osaleda. Need tagajärjed hakkavad mõjutama nii meid kui ka järgmisi põlvkondi ja täna tulebki võtta vastu otsused, et me veel kümne aasta pärast tänase pandeemia tagajärgedega ei peaks tegelema.”

Millised väljakutsed Euroopa otsustajaid ja prof Kruusmaad ees ootavad?

Koroonakriis on vaid üks suurtest väljakutsetest ja probleemidest, millega Euroopa tippotsustajad kokku puutuvad. Energia tulevik ja kliimamuutused on samuti olulised teemad, mille osas otsustajatele nõu on vaja anda.

Teadusnõustajad peavad seega iseend ja otsustajad kurssi viima teadusarengute ja kõige ajakohasema infoga, mis parajasti olemas. See ei ole sugugi kerge ülesanne.

“COVID, kliimamuutused, energia tulevik – need on väga komplekssed ja suured teemad, kus põimuvad erinevad valdkonnad ja kus tuleb jällegi mängu interdistsiplinaarsuse olulisus. Leian, et see on suur väljakutse kolmel põhjusel.

Esiteks peab sul olema oma lähedastelt erialadelt väga head teadmised. Osa meie tööst seisnebki teadustekstidega töötamises, et saada aru, kus meie teadusfront praegu on, kus me omadega oleme ja mida me teame. Võib öelda, et see on teadlase jaoks lihtsaim osa.

Teiseks tuleb vaadata suurt pilti, näha ja aru saada, kuidas sinu teadmised põimuvad teiste valdkondadega. Ja kolmas väljakutse on see, et kogu seda infot tuleb otsustajatele presenteerida selgelt ja arusaadavalt ning kiiresti, mis ei ole sugugi lihtne.”

Maarja Kruusmaa on rahvusvaheliselt tunnustatud IT-teadlane, kelle uurimistöö teemadering on väga lai, ulatudes allveerobootikast kuni õppimisalgoritmideni.

Tema jaoks on oluline teaduse populariseerimine. Tema panust on tunnustatud Eesti Teadusajakirjanike Seltsi sõbra auhinnaga Ökul, samuti on ta pälvinud Eesti Vabariigi teaduspreemia ning Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Tema eestvõttel loodi sel kevadel uus vabatahtlik veebialgatus ReaalAbi, mis aitas koroonakriisi ajal kokku 230 õpilast reaalainete kodutöödes.