9. juunil toimus Tallinna Tehnikaülikoolis (TTÜ) neljas interdistsiplinaarne küberuuringute seminar (Interdisciplinary Cyber Resarch workshop ehk ICR2018). Seminari ellukutsuja on TTÜ õppejõud ja NATO küberkaitsekoostöö keskuse (CCDCOE) vanemteadur Anna-Maria Osula.
ICR2018 eesmärk on mõtestada küberkaitse valdkonda erinevatest vaatenurkadest ning kutsuda üles nii akadeemikuid kui ka tudengeid aktiivselt kaasa mõtlema ning panustama valdkonna arengusse. Seminari kõnelejateks olid tippspetsialistid õigusteaduse, tehnika, IT ja politoloogia valdkondadest. Ettekandeid tegid lisaks kodumaistele ekspertidele ka doktorandid ning magistrandid Itaalia, Saksamaa ning Austraalia ülikoolidest.
Mitmetest ettekannetest jäi kõlama tõdemus, et küberkaitses ei saa keskenduda vaid militaarstruktuuridele, sest enamus ründeid toimub rahuajal ehk siis tsiviil- ja militaarvaldkonna koostöö on hädavajalik. Samuti tõid esinejad välja, et küberturbe üks olulisemaid aspekte on koostöö ning arusaam, et küberturve mõjutab meid kõiki.
“Isegi kui mõne organisatsiooni IT-osakond teeb oma tööd igati hästi, aga raamatupidaja või muu töötaja lihtsate phishing-skeemidega või pahavaraga kahju teeb, siis see tähendab, et küberturvalisusega pole selles organisatsioonis kõik korras,” selgitas töötoas toimunut TTÜ infotehnoloogia teaduskonna tarkvarateaduse instituudi projektijuht Martha Jung.
“Kipume küberkaitsele tehtavaid kulusid väga väikestena hoidma ja tihti neid võrdlema üldiste IT-kuludega või võtma raha küberkaitse jaoks üldistest IT-hoolduskuludest, mis tihti on juba eos liiga väikesed ja kust raha õppuste jaoks ei jagu,” sõnas ICR2018 keynote-kõne pidanud Luc Dandurand. „Siinkohal võiks aeg-ajalt kontroll-ülesandena võrrelda küberkaitse kulusid muude kaitsekuludega. Selles võrdluses näeme, et kulud küberkaitsele on marginaalsed ja võiksime julgemalt sinna investeerida,“ lisas ta.
Seminari ettekannete põhjal koostatud teesidega võib tutvuda ürituse kodulehel.
