Teadus ja tulevik

Euroopa Liit hakkab rahastama Hyperloopi

Rubriiki toetab

Kes veel mäletab, siis 2012. aastal kutsus Elon Musk kokku ajakirjanikud ja investorid ning näitas maailmale uut transpordikontseptsiooni Hyperloop. See on tohutu kiirusega vaakumtorudes mitte just hulgakaupa, vaid väikestes kapslites pisemate gruppidega pikkade vahemaade taha suundumine. Uutmoodi transpordiliigid arenevad aga aeglaselt ja praeguseks pole veel ühtki kommertsliini avatud. Kuid nähtavasti need ikkagi tulevad, sest oktoobris otsustas Euroopa Komisjon saata rahalaeva teele Hyperloopi siinsele arendajale Hardt.

Euroopa Komisjon eraldas 15 miljonit eurot, millega küll pikalt ei ehita, kuid see on esimene kord, millal Euroopa Liit tõsisemalt rahastab sellist transpordikontseptsiooni. See tähendab, et ametlikult on vaakumtorudes liikumisse usk olemas.

Hyperloop on muide ära mainitud ka Euroopa roheleppe dokumentides kui nutikas ja roheline transpordiviis, mis aitab kliimaeesmärke saavutada.

Euroopas vaakumtoru-transporti rajav Hardt Hyperloop on plaani võtnud luua tulevikus 10 000 km taristut ning tutvustab seda kui väikseima süsikikujalajäljega transpordiviisi. See tähendab, et kasvuhoonegaase eraldub ühe reisija transportimisel tunduvalt vähem, kui praeguseid traditsioonilisi liikumisviise kasutades.

Rohekassinine näitab liikumiskiirust, oranž kulutatud energiat.

Esialgsetele ambitsioonikatele plaanidele liikuda täielikult õhuvabas vaakumtorus tuhandeid kilomeetreid tunnis on tõmmatud nüüdseks veidi pidurit ning praegu räägitakse pigem kuni 1000 km/h kihutavatest kapslitest hõrendatud õhuga torudes, mis pole päris hermeetilised, nagu alguses loodeti. Esimesed katsed on USAs edukalt tehtud ja pisut väiksemad kiirused katsetorudes saavutatud. Kommertsliinil peaks tulevikus Hyperloopiga plaanide järgi jõudma poole tunniga näiteks San Franciscost Los Angelesse. Tallinnast Helsingisse jõuaks viie minutiga.

Algne idee on pärit eelmise sajandi teadlaselt Robert Goddardilt, kes pakkus säärase transpordivõimaluse välja juba 1904. aastal.

Illustratsioon: Hardt Hyperloop.

Euroopa Liidu toel plaanitakse rajada 2,7 km pikkune testlõik Hollandis Groningenis, kus saaks katsetada liikumist kiirusel kuni 700 km/h. Hyperloopi keskus on avatud kõigile ettevõtetele, kes tahavad seda transpordiliiki arendada.

Torus kasutatavate magnetite toitmiseks on Hardt Hyperloop plaaninud oma arenduses kasutusele võtta päikesepaneelid, mis transporditorusid kogu pikkuses palistavad.

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.