Teadus ja tulevik

Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni esindaja: soovitame Eestis luua ülikoolide ülese kulude arvestamise süsteemi

Euroopa Ülikolide Assotsiatsiooni (EUA) ülikoolide juhtimise, rahastamise ja poliitikakujundamisega tegeleva üksuse juht Thomas Estermann Tallinnas peetud seminaril "Kas teadus mahub tööajatabelisse?"Foto: Kuvatõmmis/TalTech

Rubriiki toetab

Ole tulevikuks valmis!
Võta vastu #AIväljakutse
Registreeru kohe!

Sel nädalal Tallinnas toimunud seminaril “Kas teadus mahub tööajatabelisse?” pidas avaettekande Euroopa Ülikoolide Assotsiatsiooni (EUA) ülikoolide juhtimise, rahastamise ja poliitikakujundamisega tegeleva üksuse juht Thomas Estermann.

Tema ettekanne tugines EÜA ettepanekutele tõhusama ja tulemuslikuma aruandlus- ja kontrollikeskkonna saavutamiseks Euroopa Liidu teadusrahastuses. Estermanni kohaselt oleks Eesti suuruses riigis mõistlik luua ülikoolide ülene kulude arvestamise süsteem.

Sellised süsteemid on juba kasutusel Soomes, Norras, Iirimaal ja mujalgi ning Eesti puhul oleks see samuti tema sõnul kõige efektiivsem lahendus. Üheks viisiks, kuidas ülikoolis rahastuse puhul tagada vastutus pakkus ta välja variandi kaasata juhtorganite töösse ülikooli väliseid liikmed.

Rahastuse ja tudengite kasvu vahel ei ole alati seost

Estermanni ettekande kohaselt on 2008. kuni 2017. aastani riiklik teadusrahastus enim kasvanud Türgis, Luksemburgis ja Saksamaal. Neist kaks esimest on tema sõnul erijuhud kuna Luksemburgis on vaid üks ülikool ning Türgis on suurelt laienev plahvatava tudengite arvuga kõrgharidussektor.

“Luksemburgis on ülikooli investeerimine lihtsalt uus strateegiline prioriteet ja Türgis on tudengite arv hüppeliselt kasvanud 2,3 miljoni pealt 2008-ndal aastal 7,5 miljoni peale 2017-ndal aastal. Ehk Türgi puhul on rahastuse kasv tihedalt seotud õpilaste arvu kasvuga,” ütles Estermann Geeniusele antud intervjuus.

Eelviidatud perioodil on täpselt pooltes Euroopa riikides teadusrahastus vähenenud ning teisel poolel suurenenud. Estermanni sõnul on selleks erinevad põhjused, kuid üldistades saab öelda, et tudengite arvu kasv suurendab ka rahastust.

“Näiteks Saksamaal oli keskkooli lõpetajate arv kahekordistunud ning see käivitas ka ülikoolide suurema rahastuse. Poolas aga langes tudengite arv vähesel määral, kuid sellegipoolest suurenes rahastus vaatlusperioodi vältel. Riigid, mis vähendavad rahastust, võivad olla majanduslikes raskustes või on käsil muud prioriteedid. Inglismaa näitel on rahastuse vähenemine tingitud süsteemi muutmisest. Riiklik rahastus on osaliselt asendatud õppetasudega,” ütles ta.

Estermann jagas Eestile mitmeid soovitusi

Estermanni tegi ettekandel mitmeid soovitusi, mida annaks Eestis rakendada. Üks neist puudutas juba viidatud ülikoolide ülest kulude arvestamise süsteemi. Finantsjuhtimise osas näeb ta vajalikkust senise kvalifikatsiooni tõstmiseks. Mujalt Euroopast näiteid tuues on tema sõnul levinud praktika senise personali koolitamine ning välisekspertide palkamine.

Personali koolitamise osas on tema kinnitusel oluline pöörata tähelepanu mitmetele erinevatele valdkondadele nagu näiteks projektijuhtimine, kommunikatsioon, muutuste juhtimine, IKT jne.

Rahastuse vastutuse tagamisel on Estermanni sõnul mitu elementi, ressursside tõhusa haldamise tagamise üheks elemendiks on profesionaalne finantsjuhtimine ja välja töötatud kulusüsteem. Järgmisteks elementideks on asjakohane aruandlus, kommunikatsioon ja juhtorganitesse väliste liikmete kaasamine.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.