Teadus ja tulevik

Fotod: Eesti koolipoisi leiutis aitab likvideerida keskkonnareostust

Fotod: Henri Pihelgas.

Rubriiki toetab

Doktoriõppe vastuvõtt
1.09–2.10.2020
Avaldust esitama

Tallinna Mustamäe gümnaasiumi 11. klassi õpilane Henri Pihelgas uuris, kuidas turba abil likvideerida vee pealt keskkonnareostust. Selleks meisterdas noormees spetsiaalsed turbamatid ning katsetas neid filtritena erinevate õlide ning nafta kokkukogumisel.

Kui oli aeg valida gümnaasiumis kohustuslik uurimistöö teema, teadis  Henri Pihelgas Mustamäe Gümnaasiumist, et projekt peaks olema keskkonnateemaline ja lisaks enda õpetajatele tuleks abi otsida ülikoolist.

“Vaatasin läbi TalTechi pakutud teemadevaliku ja pilk jäi turbale. Koostöös Tallinna Tehnikaülikooli geoloogia instituudi dotsendi Mall Orruga panime paika töö sisu ja pealkirja “Turba kasutamine keskkonnareostuse likvideerimiseks veekogudelt”.

“Tänapäeval on keskkonnareostus suureks probleemiks ja selle likvideerimiseks veekogudelt peab leidma uusi tõhusamaid lahendusi, milleks võib olla turba kasutamine erinevate filtritena. Samuti on turvas tänapäeval vähe kasutatud looduslik ressurss ja selle osatähtsust peaks tõstma,” leiab uurimistöö autor.

Töö käis rabas ja kodus

Et reostus turba abil kokku koguda, kavandas Henri spetsiaalsed turbamatid, mida saab pärast reostuse likvideerimist veest eemaldada. Enne oli vaja aga selgeks teha, milliste omadustega turvas selleks kõige paremini sobib.

Parima lahenduse leidmiseks analüüsis noormees nelja erineva raba turvast. “Kasutasime Rae, Niibi, Tui ja Sooniste raba turbaproove ning võrdlesime nende imavusvõimet. Parima tulemuse andis Rae raba vähelagunenud ja kuiv turvas, mille veeimavuse protsent osutus kõrgeimaks,” tutvustab Henri katsete tulemusi.

Seejärel sai hakata valmistama turbamatte. “Selle juures tulid appi nii minu õpetaja Heli Stroom kui ka pereliikmed. Nuputamist nõudis ümbrismaterjal, lõpuks otsustasime varjutuskanga kasuks, sest see materjal ei ima vett.

Katsetasime ka erinevaid suuruseid ja koguseid. Lõpuks kasutasime kaht erinevat kogust: ühte kotti panime 50 grammi  turvast ja teise 25 grammi turvast, sest eesmärk oli uurida ka seda, kas turbamati paksus reostuse kogumist mõjutab. Selgus, et ühtviisi hästi said hakkama õhemad ja paksemad matid, õhemad imavad lihtsalt kiiremini,” kinnitab töö autor.

Katsetamiseks kasutas uurimistöö autor rapsiõli, mootoriõli, transmissiooniõli ja naftat. Turbamatid tulid tema sõnul toime kõigi reostusliikidega.

“Suuruse osas jõudsime järeldusele, et turbamattide tegemisel peaks arvestama reostuse hulka ja selle järgi kavandama turbamati paksuse. Oluline on keskkonnaohtlik aine võimalikult kiiresti likvideerida. Kõige efektiivsem on reostuse eemaldamine siis, kui turbamatt katab kogu reostuse ala.”

“Meie ja eelnevate õli koristus toodete põhiline erinevus on see, et teised tooted on tehtud sünteetilistest materjalidest, kuid meie oma on orgaaniline. See annab palju võimalusi meie tootele juurde, nagu näiteks taaskasutus, energiatoodang jne,” selgitab noormees.

Samuti kasutatakse õlikorjel tihti meetodeid, mis nõuavad, et paljud inimesed teevad korraga tööd ja tihtipeale need meetodid kulutavad palju aega. “Turbamattidega saab aga üks inimene kogu selle töö ära teha.”

Henri Pihelgas.

Koolitööst sai startup

Henri Pihelgas sai oma uurimistöö edukalt esitatud ja kaitstud, kuid tema juhendaja geoloogia instituudi dotsent Mall Orru loodab, et teadushuviline noormees selle teemaga jätkab ning on rõõmuga nõus temaga edaspidigi koostööd tegema.

“Katseid peaks edasi tegema,” on ka Henri ise nõus. “Mina proovisin turbamatte kodustes tingimustes kasutades katseanumateks kausse, sest ise loodusreostuse tekitamine ei tulnud kõne alla. Küll aga võiks turbamatte proovida mõne tulevikus tekkiva reostuse likvideerimisel.”

Noormehe töö äratas nii palju tähelepanu, et geoloogia instituut andis tungiva soovituse osaleda  ka äriideede arendusprogrammis STARTERTallinn.

Henri kutsus endale meeskonnaliikmeks klassivenna Ats Oskar Laansalu ja koos loodi turbamattide startup Deeppeat. “Seni on tagasiside olnud väga hea. Oleme esitanud vajalikud materjalid ja nüüd ootame žürii otsust, kas pääsesime lõppvooru,” räägib Henri Pihelgas.

Veel aasta aega gümnaasiumipinki nühkival noormehel on veidi aega, et edasine eriala välja valida. Küll aga on Henri juba praegu kindel, et see jääb loodusteaduste valdkonda.

Vaata galeriist, kuidas näeb välja turbamattide abil vee puhastamise protsess.

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.