Eesti on tarkade linnade väljaarendamisel üks eesrindlikumaid riike ning seda ilmestab ka 2020. aastal haridusministeeriumi ning Euroopa Komisjoni Horizon 2020 teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi poolt rahastatud projekt FinEst Twins.
FinEst Twinsi eesmärgiks on luua Eestisse tõeline targa linna tippkeskus, mis hakkab koordineerima Eesti linnades aset võtvat kümmet teaduspõhist projekti ja ka teadusuuringuid.
Projekti teemad on seotud ehituse, energeetika, transpordi, e-valitsemise ning linnade andmete valdkondadega.
Aprilli alguses asus FinEst Twinsi tulemusjuhina tööle Henry Patzig, kes meile FinEsti ettevõtmisest lähemalt rääkis.
FinEst Twins on tugevalt seotud TalTechiga. Milline on olnud sinu suhe ülikooliga?
Kõrgema hariduse olen omandanud TalTechis tööstustehnika ja juhtimise erialal. Väärt teadmiste omandamise kõrval olen seal enim saanud arendada ka analüütilisi ning korrektsusega seotud oskuseid.
Varasemalt olen töötanud mehhaanikadisainerina, projektijuhina ning müügijuhina tööstuslahenduste alal.
Lisaks olen tootmise ja tootearenduse vallas tööd teinud ühes startupis. Finest Twinsis pean nüüd projektijuhtimisametit, mis on kaudselt seotud TalTechist omandatud inseneriharidusega. Tegelikult võib öelda, et enamik minu ameteid on olnud tihedalt seotud omandatud haridusega.
Mida kujutab endast täpsemalt tulemusjuhi positsioon?
Tulemusjuhi ametipositsioon on seotud Euroopa Komisjoni Horizon 2020 projektiga, mis on üles ehitatud esitatud tulemuste ehk deliverables peale. Meie oleme hakanud kasutama eestistatud hübriidsõna “deliveraablid”.
Euroopa Komisjonile esitame projekti kulgemise kohta regulaarselt raporteid. Ka projekti tegevused oleme selle rütmi järgi üles ehitanud, deliveraablid on koostatud sisulisest vajadusest lähtuvalt. Tulemusjuhi ülesandeks on vastutada, et kõik ette nähtud tegevused oleksid õigeaegselt ja kvaliteetselt täidetud ning raportid korrektselt esitatud.
Hiljuti esitasime komisjonile kokku üheksa raportit, mh teadus-arendusstrateegia, turundus- ja kommunikatsiooniplaan, ruumide arendamise plaan jt. Sellega sai planeerimise ja strateegiate seadmise faas suures osas läbi ning nüüd saame asuda reaalsete tegevuste juurde.
Millised on sinu ootused uuele töökohale ning milline on sinu nägemus tulevikulinnast?
Väga suureks motivaatoriks projektiga liitumisel oli fakt, et asun tegutsema koos teadlastega ning saan panustada uute tehnoloogiate kasutuselevõtmisesse. Ma pole ise teadlane, aga teadustöö rakendamine praktiliste probleemide lahendamiseks on minu jaoks on väga paeluv.
Ühtlasi on motivatsioon ühendatud ka minu nägemusega tulevikulinnast. Mind huvitab väga näiteks loodushoid, seega võtmeküsimuseks on siin see, et kuidas teha nutikate lahendustega linnas elu inimestele võimalikult mugavaks, samal ajal keskkonnasõbralikuks?
Tulevikulinnad peaksid olema loodusega tugevalt integreeritud. Kui kunagi oli näiteks suburbiate mõte viia inimesed linnadest looduse poole, siis reaalsus osutus vastupidiseks. Tänapäeval vaatleme aina enam viise, kuidas tuua loodus tagasi linnasüdamesse.
Milliseid väärtuseid saaksid sa oma tausta arvestades säärasesse maailmamuutvasse projekti anda?
Eelkõige loodan, et minu järjepidevus ja südikus kerge vastutuulega mitte alla anda aitab neid projekte edukalt lõpuni viia. Soov on, et Eestist saaks globaalselt tunnustatud targa linna keskus. Nii saaksime aidata nii meil endil kui ka maailma teistel linnadel astuda sammu tulevikku ning luua aina rohkem jätkusuutlikke lahendusi, mille keskmes on inimese heaolu.
Räägime põgusalt ka LivingLabsist. Mis see täpsemalt on?
LivingLabs on uus kontseptsioon, kus mõnest linnajaost tehakse justkui laboratoorium. Kohalike elanike initsiatiivil otsitakse, luuakse ning testitakse uudseid targa linna lahendusi.
Tegu on teadusarendusega, mida ergutab kohalik ettevõtlik kogukond. Selleks luuakse avatud innovatsiooni ökosüsteem, kus töötavad koos nii avalik kui ka erasektor ja kodanikud. Kui testitud lahendus ennast õigustab, on võimalik seda mudelit laiendada ka teistesse kogukondadesse.
Selle projekti tarkvara infrastruktuur on Urban Open Platvorm, mis arendatakse välja samuti tippkeskuse all ja selle eesmärgiks on koguda kokku linna poolt genereeritud andmed nii, et neid saaks ühtse standardi järgi kasutada ja kombineerida.
FinEst Twinsi üks partneritest on ForumVirium Helsinki, kes seda mudelit hetkel arendab ja testib. Ühe näitena võiksin tuua “Smart Kalasatama” Helsingis. Ent sarnasel põhimõttel on ülesehitatud ka Telliskivi loomelinnak.
Mida kujutab endast linnakeskkondade probleemikorje? Millised on enim esile tõusnud mured?
Probleemikorje on üks osa pilootprojektist, mida haridusministeerium rahastab. Järgmise kuue aasta jooksul on plaanis läbi viia 10 teadusmahukat pilootprojekti, kaasates erinevaid Eesti linnu.
Iga pilootprojekti eelarve on kuni 1,5M€. Linna mõiste on siinkohal lai, ent Eesti näitel oleme leidnud hetkel umbes 35 omavalitsust, kes sellesse projekti kvalifitseeruvad.
Esimese etapina kaardistame linnade probleeme. Kuna esimesed küsimustikud saadame laiali alles juuni lõpus, ei oska veel täpseid teemasid nimetada.
Teise etapina otsime globaalse konkursiga lahendusi esimeses etapis püstitatud kriitilistele probleemidele. Meie eesmärk on leida lahendused, mis nõuavad suuremahulist teadusuuringut, on võimalikult suure mõjuga ning on ülekantavad ka teistesse piirkondadesse.
Parimaid lahendusi premeeritakse rahaliselt, mille järel luuakse tippkeskuse all vajaliku kvalifikatsiooniga meeskonnad, kes hakkavad valitud lahendusi omavalitsusetes rakendama.
Olgu see siis näiteks mobiiliandmetel põhinev reaalajas reguleeruv liikluskorraldus, detsentraliseeritud elektri tootmine, robotsõidukite kasutuselevõtt või mõni muu uudsel viisil linna ja elanike poolt genereeritud andmete kombineerimisel põhinev teenus.
