Teadus ja tulevik

Hullumeelne plaan: igaüks teeks oma auto oma kätega isejuhtivaks

Rubriiki toetab

Tule linnakupeole!
13. september 2019
Uuri lähemalt!

Oleme harjunud, et isejuhtivad autod on tohutute eelarvete, aastatepikkuse uurimistöö ja eriehitusega autode maailm. Ent leidub ka hulgaliselt entusiaste, kes piltlikult öeldes koduses garaažis oma autole nutikust õpetavad.

Suur koma ehk teibi ja liimipulga abil häkkerist automehaanikuks

George Hotz on mees, kes kunagi häkkis esimesena ära iPhone’i ning PlayStation 3-e. Seejärel asus ta häkkima autosid, sooviga tuua turule 1000 dollarit maksev komplekt elektroonikat ja tarkvara, mis iga auto ise sõitma paneb.

Ta teipis oma auto külge lidari ning radari, kakkus lahti armatuurlaua ja paigaldas sinna suure 21,5-tollise monitori koos klaviatuuriga. Jah, ta on üks neist “õliste kätega” garaažihäkkeritest. Kahjuks tuleb siin lugeja entusiasmi veidi jahutada: ehkki ta lubas alles aasta tagasi tuua turule imekomplekti, millega ise oma auto isejuhtivaks teha, oli ta sügiseks sootuks tegevuse lõpetanud.

Erinevalt suurtest tootjatest nagu Tesla või Google, kes õpetavad autole liiklemist algoritmide põhjal, arvas Hotz, et auto võiks sõitmist ise õppida. Seega õppis tema isesõitev auto juhi käitumise põhjal liiklusreegleid ning püüdis neid seejärel vastavalt olukorrale järele teha.

2016. aasta kevadel oli Hotzi ettevõttel Comma.ai aga vaid üks säärase võimekusega auto, millega tõenäoliselt kõigi maailma teede reegleid selgeks ei õpeta – ka kõige parima tahtmise juures. Olukorda ilmestab seik samast kevadest, kus Hotz kutsus hulga ajakirjanikke Las Vegasesse, et oma tehnoloogiat demonstreerida. Õhtul enne esitlust märkas aga Hotz, et Las Vegas tähistab sõiduradasid teistest osariikidest erinevalt ja tema auto ei saa sugugi aru, mis teel toimub.

Selleks, et autode liikluskäitumist kiiremini õppida, lõi Hotz mobiiliäpi, mille iga vabatahtlik sai oma auto armatuurlauale kinnitatud telefoni paigaldada. Telefoni sensorite abil kogutud informatsiooni põhjal loodi Hotzi andmebaasis mudel isejuhtiva auto tarkuse tarbeks.

Säärane pidu ei kestnud aga kaua, kuna Hotzi suurejooneliste plaanide vastu asusid huvi tundma ka liiklusseadust ja turvalisust reguleerivad ametnikud. Peale seda, kui USA liiklusturvalisuse administratsioon saatis Comma.ai-le kirja soovitustega tehnoloogia müümine edasi lükata seniks, kuni liiklejate turvalisus on tagatud, viskas Hotz lusika nurka, kirjutas MIT Technology Review. Ta teatas avalikkusele, et soovib tegeleda arendusega, mitte bürokraatiaga, ning pani projekti sisuliselt päeva pealt kinni.

Peeglite asemel isesõitev masin

Mõni kuu hiljem riputas Hotz aga oma tehnoloogia kasutamiseks vajaliku tarkvara tasuta internetti, lisades ka juhised, kuidas muuta mõni nutitelefon, näiteks One Plus3 koos toetava riistvaraga isejuhtiva auto ajuks.

Nüüd oli asi teisiti. Tasuta, omal vastutusel kasutatav kood koos internetist saadaoleva laiatarbe riistvaraga ei kohusta autoomanikul end kuidagi liiklusohutuse ametnike juures arvele võtma. Ideest haarasid kinni mitmed inimesed, kes oma autosid usinasti isejuhtivaks häkkima asusid.

Säärase projekti eelarveks on umbes 700 dollarit ning süsteem suudab kontrollida auto kiirendust, pidureid ning juhtmehanisme. See, et nutitelefonil põhinev ja mõne lisaseadmega täiendatud isesõitva auto tehnoloogia ei ole arvatavasti kuigi turvaline, ei ole vast eriline üllatus. Hotz kinnitabki, et tema kood on puhtalt asjaarmastajatele ning huvilistele mõeldud.

Ideest haaras kinni ka uus ettevõte Neodriven, kes pakub auto tahavaatepeegli asemele paigaldatavat auto isesõitvaks tegemise komplekti. Umbes 1500 dollari eest müüb Neodriven spetsiaalses 3D prinditud korpuses OnePlus 3 nutitelefoni koos lisavarustusega, et telefon autoga suhtlema panna. Neodriveni tehnoloogia töötab täna vaid Honda Civicu ning Acura ILX masinatel.

Neodriveni 1500-dollarine komplekt auto isejuhtivaks tegemiseks sobib praegu vaid 2016. aasta Honda Civicule (pildil) või Acura ILX-ile.

Autoomanik peab lihtsalt eemaldama auto esiklaasilt plastkatte, mis varjab juhti abistavat kaamerat, ühendama Neodriveni seade kaabliga seal peituvasse pistikusse ning paigaldama seadme õigele kohale. Peale seda suutis testides kasutatud Civic hoida oma kiirust võrdsena eesoleva auto kiirusega või jääda seisma, kui ees olev auto näiteks foori taga peatus. Samuti oskas auto end iseseisvalt sõidureas hoida.

Säärane tehnoloogia lubab loomulikuld vaid teise taseme isejuhtivust, kus juht peab jälgima teel olevaid takistusi ning suutma juhtimise vajadusel kohe üle võtta. Süsteem oskab hoida vaid kiirust ja sõidurida.

Edasised tasemed on hetkel veel garaažihäkkerite poolt kättesaamatud kuid kes teab, ehk suudame ühel päeval kodus kokku teipida lahenduse, mis muudab auto täielikult autonoomseks.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.