Rubriiki toetab
- Milleks oodata?
- Vastuvõtt on juba alanud.
- Uuri lähemalt!
Vaid paar aastat tagasi ei teadnud me robotlaevadest muud, kui et ühed eksperdid rääkisid neist kui järgmisest revolutsioonilisest trendist laevaehituses pärast purje kasutuselevõttu, teised väitsid, et kogu iselaevade innovatsioon takerdub õigusruumi, sest mereterritooriumi osas ei suuda maailm kokku leppida, kes millistes territoriaalvetes mille eest vastutab.
Näiteks kui Koljati mõõtu iselaev Taaveti mõõtu lõbusõidulaevaga kokku põrkab. Või kui ise-allveelaevadega salakaupa tarnima hakatakse. Või kui… mis iganes.
Militaarvaldkonnas on isemasinad tegelikult ammuilma kasutusel, nende jaoks on õigusruumis nähtavasti õgvendused. Tehnoloogia on olemas, iseautod ju sõidavad ja lennukidki juhivad end ise. Ainult et laevad peavad olema veel targemad. Peale aerodünaamika peavad nad suutma arvestada muutuvaid mereolusid ning täitma oma palga välja teenimiseks ka selliseid funktsioone, mis väljuvad transpordiülesandest „vii see last punktist a punkti b“. Näiteks kontrollima merereostuse iseloomu, kustutama meretulekahjusid või seirama Rukki kanali veetaset, et ennustada, millal Hiiumaa praam mudas lohisema hakkab.

Samuti oli meile teada, et innoteadlikumad riigid ja suurfirmad iselaevade arendusega küll tegelevad, aga kuhu nad on jõudnud või milliseid projekte hauvad, vajas lähemat äriluuret, et aru saada, kas Eestil võiks ka sellel mängumaal mingi roll leiduda.