Mullu TalTechi aasta tudengiks valitud inseneriteaduskonna magistrant Rico Jaanipere on paljudele tuttav just Formula Student Team Tallinn tudengivormeli meeskonna kaptenina.
Aastate jooksul on Rico lisaks meeskonna eestvedamisele näinud kõrvalt Eesti esimese isejuhtiva tudengivormeli meeskonna sündi ning leidnud koos meeskonnaga projektile hulgaliselt toetust eraettevõtjatelt. Tänaseks kuulub nimetatud meeskond maailma eliiti, olles oma klassi 201 meeskonna hulgast kaheksandal kohal.
Mida tudengivormel ikkagi endast täpselt kujutab ning milline on selle seos õppega, seletas Jaanipere Digigeeniusele hiljuti täpsemalt lahti.
Kuidas tudengivormel alguse sai?
Tudengivormeli eesmärgiks on pakkuda tudengitele insenerisuunitlusega tootearendusvõistlust. Selle raames on võimalik saada nii praktilist kui ka teoreetilist kogemust nii töös, disainis, äriplaani kaitsmises kui võistlemises. “Sisuliselt hõlmab see kõike alates detailide disainimisest kuni kuluaruannete koostamiseni. See on üks ühele läbilõige autotööstuses toimuvast,” tutvustab meeskonna kapten sarja olemust.
Tudengivormeli ajalugu ulatub tagasi aastasse 1981. Tollal vaevas autotööstust puudus pädevatest inseneridest, mispärast pandi Ameerika Ühendriikides püsti tudengitele suunatud vormelivõistlus. Algselt võistlesid sarjas erinevate USA ülikoolide tudengid, ent enne sajandivahetust levis võistlustander ka Euroopasse.
Autotööstusest käivad kohtunikud tihtipeale ka meeskondi ning võistlusi lähemalt uurimas, sest tudengid kompavad tehnoloogia piire üpriski usinalt.
Eestisse jõudis tudengivormel 2006. aastal ning tollal koosneski see vaid mõnest aktiivsest õppejõust ja tudengist. Mõned tudengid said sarja olemasolust teada ning peatselt levis see ka tollase Tehnikakõrgkooli logistikajuhi, endise Formula Estonia inseneri Juhan Seini, kõrvu. Üheskoos hakati projekti eest vedama ning järgmised kaks aastat möödusid võistlustel käies ning informatsiooni kogudes.
Eesti esimene tudengivormel valmis 2008. aastal ning tänaseks on meeskond kasvanud viiekümnepealiseks.
Tulevik on elektriliste ning isejuhtivate vormelite päralt
Formula Student Team Tallinn meeskond on jagatud kaheks: isejuhtiva vormeli ning elektrivormeli arendajad. “Eesmärk ja eelarve on muidugi kõigil ühine, autod peavad saama valmis, olema tasemel ning jõudma võistlustele,” ütleb Rico.
Meeskondades on kõik ülesanded täpselt ära jagatud. Mehaanika pool vastutab veermiku arendamise eest, mis seisneb näiteks rooli, pidurite ning vedrustuse üles seadmises. Komposiidimeistritele kuulub aga kõik materjalitehnoloogiaga seonduv ning elektroonikud tegelevad akupakkide, trükkplaatide, inverterite ning turvaahelate loomisega. “Lisaks on meil ka administratiivpool, kes haldab veel turunduslikku poolt,” sõnab Rico.
Tudengivormelil on ka palju toetajaid, neist suurimad on TalTech ja Tehnikakõrgkool ise. Lisaks kuuluvad erasektorist peatoetajate hulka Milrem Robotics ja ABB.
Õppejõud mängivad takistuste ületamisel suurt rolli
2013. aastal toimus Eesti tudengivormelis kõige suurem arenguhüpe, mis seisnes sisepõlemismootori pealt elektrilise jõuajamile üle minemisel. Rico teab rääkida, et aastane periood ei läinud sugugi libedalt ning kogu protsess oli üsna keeruline. Elektriautode tehnoloogia polnud siis veel piisavalt välja arenenud ent entusiasm ning positiivse suhtumisega saadi aga raskustest üle.
Praegusel ajal on aga võistlussarja suunaks isejuhtiv vormel. Ühtlasi soovitakse tudengivormeli sarjas sisepõlemismootor sootuks kaotada ning täielikult elektrile koos autonoomsusega üle minna, ent päris lihtsalt see toimuda ei saa.
“Sisepõlemismootori arendus on tunduvalt odavam ja paljudele ülikoolidele on elektrivormeli arendamine veel kättesaamatu,” selgitab Rico probleemi tagamaid.
Tudengivormel toetab paljuski ka kooliõpet ise ning ka vastupidi. Rico sõnul on kõige suuremaks võiduks praktilise ja teoreetilise osa tasakaal ning tugevdav oskus seoseid luua.
“Tudengid hakkavad rohkem õppejõududega suhtlema. Kui arendusel tekib probleem või takistus, võetakse üksteisega ühendust ning edasi muutub suhtlus paljuski täpsemaks ja paremaks. Õpilased saavad selle läbi kätte rohkem informatsiooni kui loengutes, oskavad õppejõudude teadmisi rohkem ära kasutada. Teooria lihtsalt kinnistub paremini,” arutleb kapten.
Projektil on kombeks paljudele tudengitele ka tuult tiibadesse lükata, nii mõnedki meeskonnaliikmed on asunud tööle autotööstusega seotud valdkondades või autospordis.
