Isesõitvad autod kaotavad ummikud ja annavad vaba aega, kui nad ükskord saabuvad

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.
self-driving_cars-qa.jpeg-06d67.jpg

Mis see on?

Hommikul õue astudes ei ava sa võtmega mitte oma auto uksi, vaid istud hetk varem saabunud autosse, kus sa tööle sõitmiseajal ainsa reisijana ei jälgi mitte teed, vaid auto meediasüsteemist uudiseid või lõpetad peagi algava koosoleku jaoks materjalide koostamist. Linnas navigeerimise teeb ära sinu eest arvuti, mis sind mõni hetk hiljem kontori ees autost välja laseb ning seejärel autoga parklasse vurab.Kas pole vahva? Lähitulevikus võib olla see juba igapäevane rutiin.

Miks see nii oluline on?

Tänavatele tekib järjest rohkem ja rohkem autosid. Iga auto roolis on inimene. Autode hulk on juba nii suur, et iga päev tuleb meil ummikutes istuda tunde, raisates väärtuslikku aega. Avariides saab vigastada või hukkub iga päev sadu tuhandeid inimesi. Lisaks veedab iga auto suurema osa ajast pargituna seistes.

Kõigile nendele probleemidele pakuvad lahendust isesõitvad autod. Autod, mis iial ei väsi ja mis teavad täpselt teiste autode asukohta ja teeolusid suudavad keskselt ja nutikalt liiklust planeerides vähendada ummikute kestvust ja kunagi need ehk täielikult kaotada.

Volvo

Autoga reisijad ei pea enam tähelepanu pöörama ümbritsevale liiklusele vaid saavad sõites keskenduda tööasjadele, meelelahutusele või puhkamisele. Sõidukit juhtiva arvuti reaktsioonikiiruse tõttu on võimalik ära hoida mitmeid liiklusohtlikke olukordi, pidevalt üksteisega suhtlevad masinad teavad, mida tema ümbruses liiklevad sõidukid teevad ja kuidas liiguvad.

Kuna autod on võimelised üksinda liikuma, kaob vajadus ka mitme autovõi üldse isikliku auto omamisele, sest igal ajahetkel on võimalik endale lühemaks või pikemaks sõiduks isesõitev auto rentida. Pikas perspektiivis võiks see vähendada ka autode koguarvu ning seega ka ummikute tekkimise tõenäosust.

Kust see tuleb?

Kui tavaliselt inimestele mainida isesõitvat autot, meenub kõigile esmalt Google'i ise sõitva auto maailmakuulus projekt. Kuid tegelikult sõitis esimene auto iseseisvalt juba 1925. aastal, mil raadioseadmete firma Houdina Radio Control lõi raadio teel juhitava auto,mille nimetas Linrrican Wonderiks. Sõidukit testiti New Yorgis, kus see sõitis läbi liiklusummiku. Autot kontrollis raadioantenn, mis sai signaale isesõitva auto järel sõitvas masinas olnud inimeselt.

Wikipedia

Järgnevatel kümnenditel loodi autosid, mis sõitsid küll ise, kuid vajasid tee sisse või tee äärde paigaldatud sensoreid ning kaableid. 1950ndatellubati, et süsteem, kus teekatte sisse ehitatud võrgustik annab autole juhiseid, on kommertskasutuses 1975. aastaks.

Tavakasutajad said esimesed märgid autosõidu automatiseerimisest kui tekkisid püsikiirusehoidjad, mis praeguseks suudavad jälgida nii sõidurada kui ka eessõitva auto käitumist.

Kui kaugel täna asjad on?

Tänaseks on esimesed Tesla elektriauto omanikud saanud oma autole tarkvarauuenduse, mis lubab juhil auto parkimiskohast enda juurde kutsuda ning see koju jõudes garaaži parkima saata. Sõidu ajal võib juht jätta teel püsimise ning kurvides pööramise auto hooleks. Jaanuari alguses toimunud tehnoloogiamess CES oli sel aastal pigem automess, sest paljud suurtootjad tulid välja oma isesõitva masina kontseptsiooniga.

Ford oli isegi nii julge, et lubas isesõitvaid autosid teedele 2016. aasta lõpuks, ehkki see lubadus on tänaebatõenäoline. Endiselt on lahendamata hulk eetilisi küsimusi, näiteks kumba peaks arvuti eelistama, kui valida on kas autos või autost väljaspool viibivate inimeste elu vahel.

Autode juhivabaks muutmisega tegeleb loomulikult ka Google, kelle autoparki kuulub praeguseks juba üle 23 masina, mis on kokku sõitnud pea 2 miljonit kilomeetrit. Tänu Google'ile võeti 2011. aastal Nevada osariigis vastu seadus, mis lubab teedel liigelda ka autodel, millel juhti pole. Sarnane seadus on vastu võetud ka Californias, Idahos ja Floridas.

Tänased autolahendused kasutavad radarit ning laserit, koostades ümbruskonnast detailse kolmemõõtmelise kaardi, võrreldes seda enda mälus olevate kaartidega ning luues seoseid ning tehes otsuseid. Sensorite ning kaamerate abil saab auto lugeda liiklusmärke, teada valgusfoori värve ja loomulikult ka aru saada teel olevatest ohtudest nagu näiteks heki taga viibivad ja kohe teele astuvad inimesed.

Samas ei ole masinaid põhjalikult katsetatud veel tihedas vihmas ja lumes, ehk lihtsalt öeldes Eesti kliimas. Kuid Google on juba demonstreerinud, kuidas isesõitev auto võib muuta inimeste elusid.

Kas Eesti ka selles asjas kaasa räägib?

Ei, teadaolevalt mitte. Võib-olla mõni eestlane töötab mõne sellise projekti juures, aga mingit suuermat seost Eestil isesõitvate autodega ei ole.

Märksõnad: ,

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.