Kujutage ette majapidamist, kus põlevad tuled, seinal mängib teler, köögis laulab raadio ning nurgas suriseb arvuti. Nüüd kujutage ette seda sellisena, et mitte ühegi seadmega ei ole ühendatud mitte ühtegi voolujuhet. See on mitmete juhtmevaba elektri tehnoloogiate loojate unistus.
Mis on juhtmevaba elekter?
Juhtmeta elekter on oma olemuselt ülimalt lihtne ning põhineb pea täielikult põhikooli ning gümnaasiumi füüsikal. Kõikide jaoks, kes füüsika tundides tähelepanu pöörasid, peaks järgnev jutt tunduma üpris tuttav.
Juhtmevaba elekter töötab suuresti järgmisel põhimõttel.Laadimisalusel luuakse vahelduvvoolu abil saatmismähises magnetväli. Tuues seadmes oleva vastuvõtmismähise selle magnetvälja sisse, tekib ka seal vahelduvvool, mis seadmes oleva elektroonika abil alalisvooluks muudetakse ja seadme laadimiseks kasutatakse. Selleks, et suurendada saatmise ja vastuvõtmise mähise vaheliseks vahemaad, on võimalik juurde tuua lisamähis, mis aitab magnetvälja ulatust suurendada.
See idee ei ole uus. Juhtmevabale elektrile loodi alus juba 19. sajandil ning 1896. aastaks oli Nikola Tesla välja töötanud lahenduse, mis lubas elektrilt juhtmevabalt edastada pea 40 kilomeetri kaugusele. Siiski, erinevate asjaolude kokkulangemisel selle tehnoloogia kallal enam pikka aega ei töötatud ning alles viimasel ajal on juhtmevaba elektri mõte taas inimeste mõtetesse kerkinud.
Kaugel asjad täna on?
Juhtmevaba elekter on juba siin ja on üpris suur tõenäosus, et mitmed lugejad on seda juba kasutanud. Kõige kergem koht, kust juhtmevaba elektri kasutamist leida, on juhtmevabad laadimisalused, mille abil saab oma nutitelefoni või tahvelarvuti täis laadida ilma, et peaks kaabli füüsiliselt järgi ühendama.
Sellised lahendused kasutavad eelpool kirjeldatud põhimõtteid. Aluses, millele seade asetatakse, tekib vahelduvvoolu abil magnetväli ning kui asetada sinna välja nutiseade, kus sees on vajalik mähis, hakkab see laadima.
https://youtube.com/watch?v=b2LgVJfmeck
Sellised lahendused kasutavad induktsioonlaadimist ehk need levivad vaid väga lühikese vahemaaga.
Portaalis Kahvel on selle kohta öeldud: "Juhtmevaba elektri ning induktsioonlaadimise erinevus seisneb vahemaas. Kui juhtmevaba elektri puhul on vahemaa üsnagi suur, siis induktsioonlaadimine vajab füüsilist kontakti seadme ning laadimisaluse vahel. Reaalsus on see, et lähitulevikus asetame oma süle- ning tahvelarvuti ja nutitelefonid kirjutuslauale kuhu on induktsioonlaadimiseks kõik vajalik juba sisseehitatud."
Selleks, et juhtmeta elekter saaks levida kaugemale, tuleb appi MIT poolt loodud lahendus. Mis kasutab elektri edastamiseks uuenduslikke seadmeid. Seetõttu saab oma seadmeid laadida ka kaugemalt. Esialgu võib selleks olla üle terve maja, kuid tulevikus ka miks mitte teisest linna otsast, kui kasutaja nõnda soovib.
Asi ei piirdu aga ainult kodukasutusega, näiteks saab juhtmevaba elektri abil laadida elektriautosid, kui need maanteedel sõidavad. Selline lahendus on juba kasutusel Lõuna-Koreas, kus bussi aku täitub juhtmevaba elektri abil justkui iseenesest, kui see teedel sõidab.
Mis saab edasi?
Mida aeg edasi, seda laiemasse kasutusse juhtmevaba elekter jõuab. Lisaks sellele, et inimeste autod hakkavad end iseseisvalt laadima, võib peagi ka sülearvuti endale diivani peal sülle võtta ning ei pea enam muretsema, et sellel võib aku tühjaks saada ning diivani kõrval ei ole pistikupesa.
Nagu eelnevalt selgitatud, on juhtmeta elekter juba siin. See pole lihtsalt sellisel kujul, nagu enamus inimesi seda näha sooviks. On üpris tõenäoline, et juba selle kümnendi lõpus või järgmise alguses võivad laiema avalikkuse kätte jõuda elektroonikaseadmed, kuhu külge enam juhet ühendada ei ole võimalik. Ilmselt saab see juhtuma ka Eestis.
