Kaali kraatrit uurinud teadlaste rühm leidis viisi seni avastamata meteoriidikraatrite tuvastamiseks

Kaali meteoriidikraatrite välja külastavad sagedasti maailma eri paigust tulnud teadlased.Foto: Shutterstock

Maailma eri paigus asuvaid meteoriidikraatreid, sealhulgas kahte Eestis asuvat kraatrit uurinud teadlased leidsid, et söestunud taimede jäänuste analüüsimisel saab tuvastada kauges minevikus tekkinud ja seniste meetoditega raskesti eristatavaid meteoriidikraatreid.

Meteoriitide kokkupõrkekohtadest on avastatud umbes 30 protsenti

Saaremaa ehk tuntuimat turismiobjekti, Kaali meteoriidikraatrite välja külastavad erinevate uuringute tegemiseks sagedasti ka maailma eri paigust tulnud teadlased. Ühe sellise uuringu põhjal on valminud teadusajakirjas Geology avaldatud artikkel, mille kohaselt võib taimede söestunud jäänuste analüüs kinnitada kauges minevikus toimunud asteroidirünnakute asukohti.

Viimase 11 650 aasta ehk holotseeni ajastu jooksul kraatreid tekitanud meteoriitide kokkupõrkekohtadest on hinnanguliselt avastatud vaid ligikaudu 30 protsenti. Põhjuseks asjaolu, et siiani pole olnud võimalik eristada väikeseid meteoriidikraatreid tavalistest pinnavormidest, kui kraatrite läheduses just raudmeteoriidi tükke ei leidu.

Uues uuringus avastas rahvusvaheline teadlaste meeskond, et kraatrite ümber olev süsi erineb tavalistes metsatulekahjudes tekkinud söest – seega võimaldab pinnasest leitud söe analüüsimine teadlastel tulevikus välja selgitada, kas mingi pinnavorm on tekkinud meteoriidi maandumise või mõne muu protsessi tagajärjel.

“Söestunud organismide omadused peegeldavad, millistes tingimustes nad surid,” ütles uuringu juhtiv autor dr Ania Losiak Exeteri ülikooli avaldatud pressiteates. Näiteks saab söestunud puidu struktuuri uurides teada, kui kõrge temperatuur seda söestumise ajal mõjutas ning kui kaua mõjutamine kestis. Näiteks madala temperatuuriga pinnasepõlengus põlenud põõsaste söe omadused on teistsugused kui kõrgema temperatuuriga metsatulekahjudes tekkinud söe omadused.

Avastus aitab valmistuda tulevasteks kokkupõrgeteks väikeste meteoriitidega

Losiaki sõnul on meteoriidikraatri ümbruses söestunud taimed väga eripärased. “Need näevad välja, nagu oleksid tekkinud metsatulekahjudega võrreldes palju madalamatel temperatuuridel ja on ühes kohas väga sarnased. Samas metsatulekahju korral on tavaline, et tugevalt söestunud puidu kõrval leidub vaevu mõjutatud oksi,” rääkis ta.

Uuringute käigus kaevati pinnast nelja meteoriidikraatri ümbruses: 110-meetrise läbimõõduga Kaali peakraater, üks selle väiksem kõrvalkraater Kaali 2/8, Poolas asuv Morasko ning Whitecourti meteoriidikraater Kanadas.

“Erinevus metsasöe ja löögisöe vahel osutus dramaatiliseks ja üllatavaks,” ütles professor Claire Belcher, üks uuringu autoritest. Nimelt on metsatulekahjudes põlenud taimede söe omadused väga erinevad ja sõltuvad tulekahju toimumise ajal valitsenud tingimustest. Meteoriidikraatrite kõrvalt leitud taimesöed on aga väga sarnased hoolimata asjaolust, et need söestusid väga erinevates kohtades ja tuhandete aastate pikkuste vaheaegadega.

See avastus võimaldab geoloogidel edaspidi märksa lihtsamalt otsida ja tuvastada ammu toimunud kokkupõrgetes tekkinud kraatreid. See aga tähendab, et tulevikus on teadlastel võimalik uurida senisest märksa enamaid meteoriidikraatreid.

Rohkem tähendab omakorda seda, et väikeste kraatrite tekkimisel avalduvaid keskkonnamõjusid saab uurida märksa põhjalikumalt ning seeläbi valmistuda võimalikeks kokkupõrgeteks. Kui kunagi tulevikus peaks tekkima olukord, et Maa suunas lendav mõnemeetrise läbimõõduga asteroid avastatakse vaid mõni nädal enne kokkupõrget, siis on võimalik ennustada selle tagajärjel tekkiva plahvatuse ohuala suurust ning vajalikku evakuatsiooniala.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.