Ei leidu just vähe ulmefilme ja raamatuid, kus kaitstakse inimesi, laevu ja asju jõuväljade abil. Tühjast kohast tekitatakse nähtamatu barjäär, mida füüsilised objektid, energia või raadiolained läbida ei suuda. Jõuväljad liigutavad objekte või aitavad muul viisil erinevates protsessides.

Lasereid tõrjuv jõuväli on juba täna reaalsus

Filmides käib kõik väga lihtsalt. Kapten käsutab kaitsekilbid tööle ning jõuvälja generaatorid tekitavad laeva või mõne muu kaitstava objekti ümber sumiseva tõrjevälja, mis vaenlase laserkiiri tõrjub.

Ehkki laserid tänapäevases sõjanduses on veel harv nähtus, mõtles kamp Leicesteri üliõpilasi välja lahenduse, kuidas tõrjuda laserkiiri. Keskseks märksõnaks siin on plasma. Laias laastus toimib see sarnaselt raadiolainete põrgatamisel ionosfääris, kus kasutatakse ionosfääris olevat plasmat selleks, et põrgatada raadiokiiri maapealt punkti, mis asub horisondi taga.

Ionosfääris olev plasma ei lase raadiokiiri läbi, vaid peegeldab need tagasi. Sarnaselt võiks toimida ka mõnd kaitstavat objekti ümbritsev jõuväli. Kasutades tugevaid magneteid, tekitatakse objekti ümber plasmast koosnev kilp.

Mida tihedam plasma, seda tugevamaid lasereid see tõrjub. Sel on aga mõned puudused, mida “Star Warsis” ei ole. Säärane lahendus vajab metsikutes kogustes energiat, mida tavaliselt kusagilt võtta ei ole. Samuti peaks plasmavälja kooshoidmiseks mõeldud magnet olema hiiglaslik. Seega isikliku kaitseväljaga ringi jalutamine jääb hetkel ära.

Kuna plasmaväli tõrjub lasereid efektiivselt, teeb ta seda mõlemas suunas. Väljast tulev laserkiir põrkab tagasi sama efektiivselt kui seest tulev, sinu poolt vaenlase suunas tulistatud laserkiir, seega ei ole sul võimalik eriti efektiivselt end kilbi taga olles kaitsta, seda enam, et kaitsev plasmaväli ei ole läbipaistev, mis takistab sul enda ümbritsevast ülevaadet saada.

Boeing on patenteerinud sarnasel põhimõttel töötava tehnoloogia, mis tekitab ajutise plasmavälja, kui sensorid avastavad lähikonnas toimuva plahvatuse.

Koheselt pärast plahvatust tekkinud plasmaväli vähendab lööklaine efektiivsust ja võib reaalselt päästa kaitstava objektiläheduses või sisemuses asuvaid inimesi.

Asjade liigutamine ilma millegi füüsiliseta on samuti võimalik

Seda, et magnetiga saab metallist esemeid ringi liigutada, ilma et neid puudutama peaks, teavad paljud. Šveitsis asuva Föderaalse Tehnoloogiainstituudi teadlased on suutnud aga leiutada tehnoloogia, mis võib hõljuma ja liikuma panna üks kõik mida, hambatikust kohvini, kasutades selleks ei midagi muud kui staatilisi helilaineid.

Kui tavaliselt kujutatakse helilaineid just nimelt lainetena, siis staatilised helilained on paigalseisvad ehk sirgjoonelised. Staatilised helilained peegeldatakse tagasi enda allika suunas, nii et tekib interferents. Säärane heli tekitab pideva ülespoole suunatud surve, mis piisava tugevuse korral ületab gravitatsioonilainete jõu nii et objektid lendama hakkavad.

Nii, et keera muudkui volüümi juurde ja lenda terviseks! Tegelikult mitte päris. Kõik see nõuab taaskord hulgaliselt voolu, kuna pisikese veetilga hõljutamiseks on vaja 160 detsibellist lärmi ja seda on päris palju.

Inimesi tõenäoliselt sellise tehnoloogiaga hetkel liigutada ei saaks – kui jätta välja tohutu voolutarve, siis tõenäoliselt raputaks helilained sinu sisemuse fataalselt sassi. Esialgu on tehnoloogiast kasu näiteks laborites, kus on vaja teha eksperimente ainetega, mis ei tohi kokku puutuda mitte ühegi teise elemendiga.

Kui tehnoloogia aga edasi areneks, siis on võimalused piiramatud. Isiklikud hõljumisseadmed, ringi hõljuvad robotbaarid erinevatel üritustel, hõljuvad valgustid suurtel aladel… võimalusi on piiramatult.