Hiljuti tehtud rahvusvahelises uurimuses võeti aluseks neljas riigis (Eesti, Norra, Soome ja Rootsi) kehtivad energiatõhususe nõuded ja võrdluskorterelamute näitel saab kinnitada, et just Eestis ehitatud liginullenergiahooned on kõige parema energiatõhususega, st hoonetel on kõige väiksemad energiakulud.
Rahvusvaheline uurimisrühm jõudis oma järelduseni arvestades Euroopa Liidus kehtivaid energiatõhusa ehituse liginullenergia nõudeid, mis omakorda väljenduvad rahvuslike summaarsete energiakasutuse näitajate ehk energiatõhususarvude abil.
Eestil oli julgust kehtestada energiatõhususe miinimunõuded
Uurimistöö juht, TalTechi liginullenergia uurimisrühma juht professor Jarek Kurnitski sõnul peitub Eesti energiatõhususe edu meie teadlaste ja inseneride tublis töös. Aga kindlasti ka selles, et Eesti söandas ühena vähestest Euroopas kehtestada 2019. aastal hoonete kuluoptimaalsuse arvutustel põhinevad energiatõhususe miinimumnõuded.
Kurnitski märgib veel, et võimalikult soodsate energiatõhususlahenduste variantide leidmine on ehitusteadlaste jaoks majanduslik-tehniline optimeerimisülesanne. Kuid energiatõhusust parandades ei tohi juuksekarva lõhki ajada, sest tasuvuse saavutamiseks peab ehitusmaksumus püsima kontrolli all.
Miks Eesti on esirinnas?
Eestiga sarnast hoonete kuluoptimaalsuse arvutustel põhinevate energiatõhususe miinimumnõuete kehtestamist lähenemist kavandas ka Soome, kuid andis siis turusurvele alla ning valis sellega aeglasema arengutee. “See tähendas küll pisut odavamaid ehitushindu, aga pikemas perspektiivis tunduvalt suuremaid ülalpidamiskulusid,“sõnab Kurnitski.
Soomes näiteks lõi negatiivse fooni ka 10aastane majandussurutis, mis muutis otsustajad ettevaatlikuks. Madalate elutsükli kulude asemel võeti suund hoopis võimalikult madalale ehitusmaksumusele, mis aga pole pikas perspektiivis jätkusuutlik.
Rootsis jällegi kujunes nõuete ettevalmistamise protsess liiga pikaks ning etteantud tähtajaks suudeti välja anda suhteliselt tagasihoidlik energiatõhususe variant.
Kurnitski ütleb, et Eestis on usaldatud oma teadlasi, reageeritud muutustele kiirelt ja paindlikult ning saavutatud koos majanduskasvuga ka kiire energiatõhususe paranemise. “Kui 2013. aastal jõuti Rootsi, Soome ja Norra tasemele, siis praegu oleme neist juba sammu võrra ees. Mõnevõrra üllatuslikult oli Eestil julgust vormistada ambitsioonikad liginullenergianõuded määrustesse ning ehitussektor selle järgi ka tegutsema panna“.
Arendajate eelistusi arvestades ei paraneks energiatõhusus kunagi
„Korteri- või majaostja jaoks on range energiatõhususe nõue omalaadne tarbijakaitse,” ütleb Kurntiski. Sest ainult ehitusturu eelistusi arvestades ei paraneks energiatõhusus kunagi – arendajal on kasulik võimalikult odavalt ehitada, sest ostjad ostavad ikkagi kodu ning hilisemate kõrgete ülalpidamiskuludega tavaliselt ostuhetkel ei arvestata.
Energiakulud on kaasaegsetes elamutes oluliselt vähenenud. Nii näiteks on 1970. ehitatud kortermajaga võrreldes tänapäevase nullenergiahoone energiakulu üle kahe korra väiksem, küttekulu koguni neli korda väiksem.
Nõudeid uuendatakse iga viie aasta tagant
Esimest korda kehtestati Eestis summaarsel energiakasutusel põhinevad energiatõhususnõuded 2008. aastal. 2013. aastal muutusid need rangemaks kuni aastatel 2019-2020 muutusid liginullenergianõueteks (aastast 2019 avaliku sektori ehitistele ja 2020 erasektori ehitistele).
Energiatõhususe nõuded vaadatakse üle iga viie aasta tagant. Võrreldes 2013 aastast kehtinud energiamärgise C klassi nõuetega liikusid liginullenrgianõuded A klassi. Võimalik, et tulevikus tuleb klasse juurde.
