Koitmas on interneti kolmas põlvkond, kus inimesed võtavad suurfirmadelt võimu tagasi

Pane tähele! Artikkel on ilmunud enam kui 5 aastat tagasi ning kuulub Geeniuse digitaalsesse arhiivi.

Internet on muutunud neutraalsest võrgustikust maailmaks, kus suurettevõtete gravitatsioonist on raske pääseda. Ent interneti kolmandast põlvkonnast unistajad näevad võimalust, et jõuame tagasi detsentraliseeritud võrgustikuni.

Avatud protokollidele ehitatud suletud süsteemid

Interneti olemus on võrgustik. Tehniliselt on tegu võrku ühendatud arvutitega, mille vahel liiguvad andmed. Kuidas need andmed täpselt liiguvad, selle üle valitsevad reeglid, mis pärinevad juba varasemast ajast, kui internetist sai 1990ndatel ülemaailmne fenomen.

Me vaatame veebilehti üle HTTP ja HTTPSi, e-kirjad liiguvad üle POP, IMAP ja SMTP. Tegu on avatud protokollidega, mille kasutamine on vaba ja avalik ning selle eest ei pea kellelegi maksma.

Ent selle ülemaailmse võrgustiku areng jõudis järgmisel kümnendil olulise murranguni, mis on kriitikute  sõnul hoopis suletum.

Oluline küsimus on meie identiteedist ehk kuidas internetis iseend esindada. Kui meil on eelnimetatud protokollid veebilehtede ja e-kirjade jaoks, siis meie identiteedi või omavaheliste suhete markeerimiseks puuduvad avalikud protokollid.

Ja see andis aluse uute, nüüdseks ülivõimaste tegijate tulekuks, kes lõid nende avatud protokollide peale suletud identiteedisüsteemid, mis teavad meie kohta kõike, nagu kirjutab Ameerika meediateoreetik Steven Johnson.

Muidugi peab ta ennekõike silmas Facebooki, mis haldab ja kontrollib miljardite inimeste identiteeti. Peale selle, et andmed inimeste identiteedi kohta on koondunud ühte tsentraliseeritud platvormi, müüb Facebook neid andmeid edasi ja kipub seda alati tegema pigem inimeste privaatsuse arvelt kui seda kaitstes.

Samamoodi on Google omandanud monopoli internetist info leidmisel, nii et väiksemgi muutus otsingualgoritmis võib väikeettevõtjad või kirjastajad üle maailma oma klientidest ilma jätta. “Süüdlaste” nimekirja kuuluvad veel Apple ja Amazon, kes on oma valdkonna muutnud monopolisarnaseks tsentraliseeritud impeeriumiks.

“Süüdlased” on siin jutumärkides, sest vaieldamatult on need ettevõtted toonud kogu maailmale vabadust, majanduskasvu ja muutnud ühiskondlikku elu. Nutitelefonide ajastu saabudes on üha rohkem inimesi saanud ligipääsu infoajastule ja tasuta teenustele ning tehnoloogiatele.

Ent nagu ütleb staažikas Silicon Valley investor Chris Dixon, kujutab see interneti teine põlvkond tsentraliseeritud platvormide ajastut, kus on üha raskem idufirmadel, loojatel ja teistel saavutada edu, püüda ümbritseva ühiskonna tähelepanu ja olla ärilisel edukas. Ainus võimalus selleks on läbi suurte platvormide.

Bitcoin: säde, mis süütas lootuse

Ja nii kuulutavadki need visionäärid interneti kolmanda põlvkonna tulekut, mille märksõna peaks olema detsentraliseeritus.

Esimene säde, mis selle lootuse on süüdanud, tuleb Bitcoinist. Bitcoin on ajaloos unikaalne elektroonilise raha avatud protokoll, mis ei ole ühegi tsentraalse osapoole kontrolli all. Süsteem, mille esitas tundmatu Satoshi Nakamoto publikatsioonis “Bitcoin: A Peer-to-Peer Electronic Cash System”, lahendas digitaalse raha põhiprobleemi. Bitcoiniga on nimelt võimalik süsteem, kus ühte rahaühikut ei saa kulutada mitu korda ja samas ei peeta raha üle arvet ühes tsentraalses andmebaasis.

Bitcoinil on omajagu probleeme – neist peamine on keeruline skaleeritavus ülemaailmseks kasutuseks – ent krüptoraha on osutunud siiski palju edukamaks, kui paljud oleks osanud aimatagi. Ja Bitcoini tuules ongi sündinud ideed ja projektid kolmanda põlvkonna internetiks.

Arvuti, mis paikneb kõikjal üle maailma

Väga oluline nende seas on loomulikult Ethereum. Tegu on sisuliselt detsentraliseeritud pilvearvutiga, kus saab tööle panna tarkvara, programmid, mille tarbeks võivad panustada oma arvutusvõimsust kõik võrgustikus osalejad. Et nende tööd kompenseerida, on süsteemis kasutusel krüptoraha Ether, mille turuväärtus on Bitcoini järel teisel kohal. Ent mõte pole krüptorahaga kaubelda, vaid ehitada Ethereumi arvutis – mis on jaotatud üle kogu maailma laiali – detsentraliseeritud tarkvara.

Kui Ethereum on üldine programmeerimiskeskkond, siis on ka kitsa ülesandega võrgustikke ja isegi rakendusi. Mõte on sama: plokiahelal põhinevad protokollid ja süsteemid ei sõltu ühest kesksest andmebaasist või serverist, sest plokiahel aitab konsensust saavutada. Neis liikuvad tokenid ei pruugi olla tingimata mõeldud maailma rahasüsteemi üle võtmiseks nagu Bitcoin, vaid lihtsalt vahendiks süsteemi sees osapoolte motiveerimiseks.

Failisüsteem, mida ei kontrolli keegi

Näiteks Filecoin on ehitamisel olev võrgustik detsentraliseeritud andmete hoidmiseks. Selles olev tehniline protokoll IPFS on mõeldud andmete edastamiseks hajusas võrgus olevate arvutite vahel, aga token ehk rahaline motivaator on kompensatsiooniks osalistele, kes oma ühendust või kettaruumi võrku pakuvad. Põhimõtteliselt pakuvad ju võrgus olevat kettaruumi ka teised teenused, aga siin tulebki mängu küsimus, kas tegu on tsentraliseeritud või detsentraliseeritud teenusega.

Filecoin ei hakka konkureerima lõppkasutaja toodetega nagu Dropbox, sest tegelikult on kõige suurem nõudlus pilveketta mahu järele arendajatel. Nii peaks Filecoin konkureerima pigem ühe “suurega” – Amazoni pilveteenusega S3. Pole selge, kas Filecoin suudab tehniliselt või majanduslikult Amazoniga võistelda, nii et ainus väärtuspakkumine peaks olema see, et Filecoin ei toimi tsentraliseeritud platvormil.

Ent on ka lõppkasutajatele mõeldud teenuseid. Ühte sellist keskkonda teeb Blockstack.

Platvorm annab vahendid, mitte ei võta võimu

Väga lihtsalt kirjeldades tahab Blockstack anda vahendid just sellise uue põlvkonna detsentraliseeritud interneti jaoks, kus meie identiteet ja andmed poleks ühe keskse platvormi käes.

Blockstacki registreerudes saab igaüks luua endale oma identiteedi, saab kettamahu ja ka võimaluse kasutada krüptoraha, olgu see Bitcoin või miski muu. Iga komponendi puhul on oluline, et seda ei kontrolli keskne osapool (Blockstack), vaid inimene ise.

Selles on inimesel õigus oma identiteedi krüptovõtmeid käsutada ja selle identiteediga logida sisse muudesse teenustesse, ilma, et sellest jääks jälg kesksesse platvormi. Kettamahu kasutamiseks saab valida omaenda sobiva teenuse ja andmed krüpteeritud kujul, nii, et keegi teine neid lugeda ei saa. Ka krüptoraha kasutamine tähendab sõltumatut finantssüsteemi.

Nii on Blockstack samuti platvorm nagu Facebook või Google. Aga erinevalt neist, kes kontrollivad kõike oma platvormil toimuvat, annab Blockstack pigem vahendid oma tegevuse kontrollimiseks kasutajatele. Nii on Blockstacki ökosüsteemi tekkinud rakendused, mida nende vahenditega kasutada.

Airbnb, aga privaatne

Näiteks Graphite meenutab Google Docsi – see on brauseris töötav pilvepõhine kontoritarkvara. Selle erinevus Google’ist on aga see, et dokumendid ega nende kasutamine pole tarkvara loojatele nähtav ega kontrollitav.

DotPodcasti idee on pakkuda taskuhäälingu ehk podcasti platvormi, kus saab avaldada ja kuulata saateid privaatselt, ilma selleta, et kuulajate kohta kolmandale osapoolele andmeid kogutakse.

Coins pakub võimalust oma finantsportfelli jälgida ja analüüsida. Casa meenutab justkui Airbnb-d, kus on võimalus oma kodu välja rentida või siis reisiks sobivat majutust leida. Ent platvorm ei võta vahendustasusid ning turvaliste ülekannete tegemiseks ei pea sõltuma kesksest osapoolest.

Suured võidavad kasutajamugavusega

Kõik need näited on veel väga varajases etapis, mõned alles arendamisel ning veel rohkem teenuseid on alles idee tasandil. Uljas avastaja märkab, et oma “klassikaliste” vastaspooltega võrreldes on need uued teenused veel kohmakad. Graphite ei paku kaugeltki samu võimalusi ning sarnast kasutusmugavust nagu Google Docs. Airbnb trumpab veel oma lihvitud kasutajakogemusega.

Ühest küljest on see arusaadav, sest uued teenused on alles arendamisel. Samas on realistlik arvestada, et internetigigantidel on alati rohkem vahendeid ja võimalusi, et pakkuda ülimuslikku toodet, mis on lihvitud miljonite või miljardite kasutajate järgi.

Nii ei pruugi internetikasutajad kolida praegustelt tsentraliseeritud internetiplatvormidelt ära parema kasutajakogemuse tõttu. Ka tehnoloogiliselt ei pruugi detsentraliseeritud süsteemid olla lihtsamad või eelistatumad, nagu on märkinud plokiahela tehnoloogiaid arendav Eesti teadlane Ahto Buldas.

Muutus on poliitiline

Pigem saavad muutuste taga olla poliitilised, aga ka majanduslikud põhjused.

Lääne ühiskonnad on üha rohkem mures ülemaailmset mõjuvõimu haaravate suurte internetiplatvormidega, mille õiguste piiramist kaalutakse seaduslike regulatsioonidega. Üha rohkem internetikasutajaid on hakanud kaaluma oma privaatsuse väärtust ja selle kadu suurte platvormide käes, mis paneb neid vaatama uute, detsentraliseeritud teenuste poole.

Nii ei peakski sõna “detsentraliseeritud” nende uute teenuste puhul tähistama tingimata tehnoloogilist lahendust, mis on hajutatud, vaid pigem hajutatud võimukeskmega lahendust. Pole juhus, et sellise uue interneti eestseisjate seas on poliitilised aktivist nagu Edward Snowden, kes just täna Blockstacki konverentsil esineb.

Igatahes peaks lähiajal selguma, kui edukalt kasvab interneti kolmas põlvkond, milles kasutajad tahavad suurettevõtetelt võimu tagasi oma kätte võtta.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Igal argipäeval

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto-, raha- ja meelelahutusportaali olulisematest lugudest.