Teadus ja tulevik

Kommunismiohvrite memoriaali kaunistavad 12 000 3D prinditud mesilast

3D prinditud mesilased kommunismiohvrite memoriaalil. Foto: Mihkel Maripuu/Eesti Meedia

Rubriiki toetab

Tule linnakupeole!
13. september 2019
Uuri lähemalt!

Eile avati Tallinnas, Maarjamäel kommunismiohvrite memoriaal, mille üheks osaks on 12 000 3D prinditud metallist mesilast. Mesilaste valmimisele aitasid kaasa Tallinna Tehnikaülikool (TTÜ) ja Maaülikool. Keskmiselt kulus iga mesilase printimisele 5-10 minutit, lisaks käis kunstitudeng Anneli Oppar osad mesilased käsitsi üle, painutades nende tiibasid, jalgu ja päid.

Memoriaal koosneb mälestuskoridorist “Teekond” ning rahu ja turvalisust annab edasi “Koduaed”, mille osaks on park õunapuudega ning 3D prinditud mesilased memoriaali pargipoolsel seinal.

Projekt algas aasta alguses

TTÜ jaoks algas mesilaste projekt aasta alguses ning valmis detailid anti üle mai lõpus. Selle aja sisse mahtus materjalide tellimine, mudelite printimiseks ettevalmistamine ning printimine. Projektiga seotud olnud TTÜ vanemteaduri Lauri Kollo sõnul tuli kiire printimise ning tugevusomaduste säilitamise nimel ettevalmistuste käigus optimeerida ka detailide seinapaksusi ning printimisparameetreid.

“Samuti optimeeriti tugistruktuure, mis detailid printimisplatvormi küljes kinni hoiavad, et vähendada aega järeltöötlusele. Kuna detaile oli palju, siis ka printimine ise võttis suhteliselt palju aega, aga suutsime selle teadusprojektide vahele ikkagi ära mahutada,” ütles Kollo.

Kollo sõnul ei ole printimine keeruline, kui eeltöö on piisavalt hästi ära tehtud. Sellest hoolimata oli projekt TTÜ jaoks suur väljakutse.

“Teatud mõttes tõestasime, et antud tehnoloogiat saab kasutada ka suuremamahuliste tootepartiide puhul. Siiamaani on tehnoloogia pigem kasutuses prototüüpimisel ning väikeseseerialiste detailide printimisel. Seda teadmist saame loodetavasti üle kanda ka Eesti tööstusele, kui tekib vajadus keerukate detailide seeriatootmises valmistamisele, mida ei saa standardsete valamis- või lõiketöötlustehnoloogiatega valmistada.”

Kommunismiohvrite memoriaali sein, kust on näha 3D prinditud mesilastest moodustuv parv. Foto: Mihkel Maripuu/Eesti Meedia

Kunstitudengid ei ole TTÜs võõrad

Kuigi TTÜ puhul võiks eeldada, et ükski kunstitudeng ei ole sinna oma jalga tõstnud, siis Kollo sõnul on just vastupidine tõsi. Lisaks 3D prinditud metallist mesilastele on praegu valmimisel ühe tudengi magistritöö, mis keskendub metallist 3D prinditud taiestele.

Kollo kinnitusel neil Kunstiakadeemiaga eraldi lepingut ei ole aga nende tudengid on TTÜsse väga oodatud. Kui palju materjali ehk metallipuru Maarjamäel asuva memoriaali jaoks kulus ei oska vanemteadur täpselt öelda. Põhjus peitub selles, et kasutatud printer võimaldab korraga printida mitut erinevat detaili. Printimisaja vähendamise nimel tehti need võimalikult kerged.

Kollo väitel annaks printeriga ka veelgi väiksemaid detaile printida ja praegu valminud mesilased olid selektiivse lasersulatustehnoloogia jaoks isegi veidi liiga suured.

“Kuna printeri resolutsioon on mõnesaja mikromeetri juures, ning printimisaeg on detaili hinna jaoks suhteliselt suur komponent, siis hetkel ongi antud tehnoloogia mõistlik pigem väikeste ja keeruka kujuga detailide puhul. Oleme printinud ka mõnemillimeetri suuruseid objekte. Antud juhul on printimisaeg sekundites. Mesilaste puhul saime printimisajaks sõltuvalt suurusest viie ja kümne minuti vahel detaili kohta.”

Roll oli mängida ka Maaülikoolil ja kunstitudengil

3D mesilased said teoks tänu projektile SmartIC, mida toetas Euroopa Liidu Regionaalarengu fond. Sellega soetati TTÜsse tööstuslik metalli 3D printer ning Maaülikooli tööstuslik röntgentomograaf. Maaülikooli osa oli mesilaste digitaliseerimine ning 3D mudelite puhastamine, et neist saaks prinditavad.

Seejärel käis mudelitest üle kunstitudeng, kes pani mesilased gruppidesse ning painutas tiibasid, jalgu ja päid, nii nagu kuntiline kontseptsioon ette nägi.

“Tänu Maaülikooli kõrgele kompetentsile antud valdkonnas saime head ja detailsed mudelid, millega edasi saime töötada. Tavaliste skänneritega oli sellise resolutsiooni saavutamine suhteliselt võimatu.”

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.