Teadus ja tulevik

Läänemere kõige uuendusmeelsemad väikesadamad on Eestis

Nutika sadama visioon näeb ette, et sadamad on digitaaltehnoloogia abil tihedalt seotud nii ümbritseva keskkonna kui ka samal ajal üleilmselt teiste sadamatega.Foto: Shutterstock 

Rubriiki toetab

Võrreldes teiste sama suurusega Läänemere sadamatega on Eesti sadamad uuendusmeelsemad ja paremini tullakse toime nii digitaliseerimisega kui ka säästva ja rohelise arengu nõuetega, tõdeb Tallinna Tehnikaülikoolis hiljuti doktorikraadi kaitsnud Robert Philipp. 

Kui oma doktoritöös keskendus Philipp Läänemere lõunapiirkonna kasvupotentsiaali määramisele ja vajaduste selgitamisele, lähtudes  sinise majanduskasvu eesmärkidest, tunneb ta väga hästi ka Eesti meresadamaid.  

Mis puudutab meie väiksemaid sadamaid Eestis – Heltermaa, Kuivastu, Pärnu, Paldiski Lõunasadamat, Rohuküla, Sillamäe ja Virtsu sadamat, siis nende tuleviku suhtes on Philipp optimistlik. Selleks andsid põhjust mitmed uuringud meie arvukate EL-projektide raames – nt EnviSuM, CSHIPP, Connect2SmallPorts, GoLNG, Intermare South Baltic.

“Need sadamad on tugevalt keskendunud innovatsioonile, seepärast tullakse paremini toime väljakutsetega, mida esitab digitaalne transformatsioon, samuti toetatakse rohelist ja säästvat arengut,” märgib Philipp.  

Üks puudus – vähe koostööd 

Kui aga vaadata n-ö nõrku kohti, siis Eesti väikesadamad peaksid Philippi hinnangul julgemalt looma võrgustikke ja tegema koostööd teiste Läänemere piirkonna sadamatega.

“Usun, et jätkusuutlikkuse tagaks tugevam integratsioon ja proaktiivne töö Läänemere Sadamate Organisatsioonis (BPO), mille peakorter asub ju samuti Tallinnas.”

Siiani ei ole Eesti väike- ja keskmise suurusega sadamaid kahjuks eriti liikmete hulgas ja osavõtt on pigem haruldane, kuigi tee sinna oleks lühike.  

Selleks, et tulevikus oleks meil tõeliselt targad sadamad, on eesmärk sadama konkurentsivõime tõstmine ja ettevõtlusalase koostöö edendamine. Nutika sadama visioon näeb ette, et sadamad on digitaaltehnoloogia abil tihedalt seotud nii ümbritseva keskkonna kui ka samal ajal üleilmselt teiste sadamatega.  

Kui väikeseid ja keskmise suurusega sadamaid digitaalsesse arendusprotsessi ei kaasata, jääb nutikate sadamate uuenduslik idee vaid visiooniks.  

Veelgi enam, sadamate digitaalset ümberkujundamist nutikateks ajendab üldine eesmärk suurendada sadamate jõudlust. Vastasel juhul poleks põhjust digitaliseerida.  

Mis saab edasi? Üheaegselt tuleks olla konkurent ja partner 

“Minu arvates eeldab see mingil kujul üheaegset konkureerimist ja koostööd, mis on vajalik olukorras, kus probleemid on liiga suured või keerulised, et üks ettevõte saaks neid üksi lahendada. Edukaid näiteid sadamatevahelisest koostööst võib tuua Lõuna-Hiinast jne. Konkureerimise asemel sadamad täiendavad üksteist oma teenustega, mis omakorda võimaldab tõsta kõigi sadamate konkurentsivõimet,” selgitab Philipp. 

Teisisõnu tähendab meresadamate vaheline koostöö seda, et geograafiliselt lähedal asuvad meresadamad suurendavad vastastikust sõltuvust, kasutades korraga nii konkurentsi- kui ka koostööstrateegiaid. Selle tulemusena muutuvad sadamad rahvusvahelise konkurentsis tugevamaks. “See on midagi, mida tuleks Läänemere piirkonna sadamate seas tugevamalt propageerida,” lisab Philipp. 

Samas rõhutab ta, et koostöö idee haakub ka nn targa sadama ideega, kuna innovaatiliste tehnoloogiliste T&A põhivaldkondade prioriteetide määratlemine võib olla käivitavaks mootoriks kõrgtasemel professionaalse teadmiste koondumiseks kui ka kõrgtehnoloogiliste standardite täitmiseks. Selle kaudu on võimalik saavutada konkurentsieelis nii sadamate kui ka regionaalsel tasandil, tuues kaasa jätkusuutliku kasvu ja majandusliku õitsengu kogu piirkonnas. 

Põhjusel, et meretransport on Läänemere regiooni tähtsaim sinimajanduse sektor, mis mõjutab tugevalt riigi majandust, peaks tugeva merendusklastri edendamine olema väga oluline eesmärk.  

Sellisel juhul on Läänemere piirkonna väikestel ja keskmise suurusega sadamatel ja muudel merendusettevõtetel lihtsam täita ka ülemaailmseid standardeid ja töötada välja tegevusmudeleid, mis võimaldavad neil maailmas kõrgel tasemel konkureerida, vältides niiviisi ohte ning kasutades parimal moel ära oma potentsaali – st kõik need tulemused, milleni Robert Philipp jõudis oma doktoritöös.  

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.