Alates ajast, mil inimese eellased esimest korda tööriistu õppisid kasutama, on toit ja tehnoloogia areng käinud käsikäes. Alates odadest ja lõkkest kuni pastöriseerimise ja külmutusseadmeteni on tehnoloogia muutnud toidu kättesaamise lihtsamaks ning selle söömise meeldivamaks ja ohutumaks – loomulikult mõningate mööndustega. Inimese põhivajaduste seisukohalt on põhjus ilmselge – kõigepealt toit, vesi ja õhk, siis kõik muu.
Selle tiheda seose tõttu käib toidutehnoloogiaspidev areng. Uued tooted, gaasikeskkonda pakendatud toidud, eksootilised maitsed ja ained, mis suudavad leiba värskemana hoida kauem, kui keskmine inimene mõistlikuks peab ja nii edasi. Tavapärastele uuendustele lisaks vajab aina kasvava rahvastikuga ja keskkonnaprobleemide küüsis maailm aga mitut revolutsiooni.
Umbes üks üheksast inimesest maailmas kannatab täna nälja käes ja kuigi see number on kahanemas, on meil tänaste vahenditega keeruline ning kohati isegi võimatutoota piisavalt mitmekesist ja tervislikku toitu nii, et kõik oleksid õnnelikud ja terved. Olukorra parandamiseks vaadatakse ikka ja jälle tehnoloogia poole ning tundub, et nii mõnigi revolutsiooniline muutus võib meil varsti juba ukse ees olla.
Laboriliha säästab keskkonda
Liha tootmine on keskkonnale väga kurnav. Kilo sealiha tootmine vajab rohkem kui 5000 liitrit vett ja kilo veiseliha veel kolm korda rohkem. Lisaks on loomade kasvatamisega mitmed eetilised probleemid, mistõttu osa inimesi keelduvad liha tarbimisest. Mõlemad need probleemid on võimalik lahendada liha kasvatamisega laboris.
Juba enam kui 80 aastat tagasi arvas Winston Churchill, et terve kana kasvatamine selleks, et süüa ära rinna ja tiiva liha on absurdne ning lahendus peitub nende osade eraldi kasvatamises. Esimeste lihaskiudude kasvatamiseni laboris jõuti siiski alles 1970ndate alguses ja esimene patent inimtoiduks mõeldud laborilihale anti aastal 1998.
Hoolimata pikast ajaloost pole laboriliha meie poelettidele veel jõudnud. Esimene laboris kasvatatud hamburger küpsetati ja söödi aastal 2013 Londonis. Kuigi sööjaid häiris rasva puudumine, kiitsid nad seda siiski heade maitseomaduste ja tekstuuri poolest.
Teadustöö veel käib ja on selge, et labori tingimustes ideaalse karbonaadi kasvatamine pole päris nii lihtne, et paneme lihasrakud söötme sisse ja vaatame, kuidas need kasvavad. Sellegipoolest on huvilisi palju. Isegi loomakaitsele keskenduv organisatsioon PETA pakkus miljon dollarit esimesele firmale, kes suudab laboris kasvatatud kanaliha turule tuua.
Üks asi on aga kindel. Laboris liha kasvatamine vähendab oluliselt liha tootmiseks vaja minevat vett, energiat ja sellest tulenevaid kasvuhoonegaaside emissioone. Lisaks võimaldab see liha süüa ka neil, kes praegu seda eetilistel kaalutlustel ei tee.
Robotköögid teevad ise süüa
Häid uudiseid on ka neile, kellele meeldib süüa head ja tervislikku toitu, aga enda kokandusoskused jäävad nõrgaks, töö ja pere kõrvalt on söögi tegemiseks raske aega leida või saab laiskus enamasti enne kööki jõudmist võitu. Arvatakse, et just need ongi peamised põhjused, miks maailma inimeste seas ülekaal pidevalt tõuseb. Kiirem ja mugavam on võtta poest valmistoit ja see kodus soojaks teha.
Enamik praegu poes olevaid köögiseadmeid püüavad söögitegemist lihtsustada, ent hoolimata sellest peab neid siiski ise kasutama. Tuleviku köögis võib aga inimese asemel hoopis robot erinevaid köögividinaid juhtida, valmistades ilma abita tipprestorani tasemel õhtusöögi ja juurde veel kompotti magustoiduks.
Kuigi praegu ei ole võimalik täisautomaatset kööki osta, plaanib firma Moley järgmise paari aasta jooksul just sellise toote turule tuua. Nende köök näeb välja küllaltki sarnane tavalisele modernsele köögile, kuid seda eristavad kaks suurt robotkätt, mis laest alla ripuvad.
Moley robotköök on treenitud kõrgtasemel kokkade poolt ja suudab valmistada terve hulga maitsvaid toite. Retsepte on võimalik ka hiljem juurde otsida ning robotisse laadida. Eriti positiivne on aga see, et robot oskab enda järelt ka koristada ja nõud pesema panna. See tähendab, et kasutajale jääb ainult söömisrõõm, mitte terve virn roboti poolt mustatud nõusid.
Selline lõbu saab ilmselt veel pikka aega olema ainult kõige rikkamatele kättesaadav. Moley robotköögi leiutaja Dr Mark Oleynik usub aga, et tulevikus hakkab selline luksus maksma sama palju kui tavaline köök tänapäeval.
On üsna tõenäoline, et sellised robotköögid hakkavad kasutama ka 3D-printerite tehnoloogiat, mida mitmetes toidutööstuse ettevõtetes juba kasutatakse. Nii on võimalik printida omale meelepärane toit, ükskõik millise kujuga.
Geneetika ja toit
Kuigi avalikkus on geneetiliselt muundatud organismide (GMOde) suhtes veel küllaltki skeptiline, on tõenäoline, et tulevikus hakkavad need meie toidulaual olulist rolli mängima. Liigseks muretsemiseks pole aga põhjust, sest geenitehnoloogia abil on võimalik mitmeid taimi meile hoopis tervislikumaks muuta.
Kartul on hea näide. Suur osa inimesi armastab neid süüa praetud ja fritüüritud kujul. Kahjuks tekib kartulites kõrgetel temperatuuridel täiesti looduslikult akrüülamiidi, mis on vähki tekitav aine. Et seda vältida, on teadlased leidnud kartulis geeni, mis akrüülamiidi tekkimist soodustab ja selle vaigistanud. Midagi võõrast pole taime sisse viidud, geen lülitatakse välja taime enda rakkudes olevate süsteemide abil.
Sellised meetodid võimaldavad meil luua ka näiteks transrasvadevaba sojaõli, mis muudaks mitmeid toidutooted tervislikumaks. Arvestades avalikkuse murekohtasid ja kasutades teadust vastutustundlikult, on teadlastel võimalik mitmed toiduga seotud probleemid lahendada. See tähendab tervislikumat ja mitmekesisemat toidulauda kõigile.
Toit on palju enamat kui põhivajadus. See on osa meie identiteedist ja kultuurist. See toobmeid kokku ning lubab meil ennast väljendada. Kõike seda tähendab toit meile ka tulevikus. Ainult vidinad, mis meie toidu valmistamisega seotud on, lähevad võimsamateks ja ägedamateks.
Foto: Moley
