Koroonapandeemia ajal on paljud eraisikud ning ka ettevõtted hakanud valmistama tavalistest tekstiilmaterjalidest näomaske. Kuigi seda tegevate inimeste ja ettevõtete eesmärk võib olla üllas ei ole sellistest maskidest Tallinna Tehnikaülikooli (TalTech) materjaliteadlase Andres Krumme sõnul õhus lendlevate peenosakeste peatamiseks abi kuigi need võivad pakkuda teatavat kaitset piisknakkuse eest ning vähendada ebatervislikku harjumust kätega nägu puudutada.
Krumme rõhutas, et kuna tal ei ole meditsiinilist haridust lähenes ta küsimusele materjaliteadlasena, millest tulenevalt teab ta, et tavalise rõivakanga kiud on liiga jämedad, et õhus lenduvaid peenosakesi peatada.
Tekstiilimaterjalide kiud on liiga jämedad, et peenosakesi peatada
“Rõivamaterjalides ja igapäevastes tekstiilmaterjalides kasutatavad kiud on liiga jämedad ja ei suuda peatada nende vahel liikuvaid peenosakesi. Teiseks põhjuseks on kootud kanga struktuur, kus tihedalt kokku keerutatud kiukimpude, lõngade vahel on sidusest lähtuvalt suured avad. Spetsiaalselt peenosakeste püüdmiseks mõeldud filtrid on lausmaterjalid, mis koosnevad piisavalt peenikestest kiududest, mis paiknevad juhuslikult ja piisavalt paksus kihis, et tagada, et osakesed nendega varem või hiljem kokku põrkaksid ja filtrisse kinni jääksid,” kirjeldas teadlane.
Sellest lähtuvalt ei paneks ta tavalistest rõivamaterjalidest valmistatud näomaskidele liiga kõrgeid lootusi. Krumme tõi välja 2010. aastal Oxfordi Ülikooli toimetistes valminud teadusartikli, kus kirjeldati uurimust, mis selgitas, kas peale selleks spetsiaalselt ette nähtud peenosakeste filtrite võib abi olla ka muudest igapäevastest materjalidest.
Artiklis võrreldi USA standardi kohaselt N95 kaitsetaset pakkuvat peenosakeste filtrit, mis peab kinni pidama vähemalt 95% penosakestest tavapärastest tekstiilmaterjalidest toodetega, nagu riidest mask allergikutele, T-särgi ja džempri kangas, sall ja käterätik.
“Enamus tekstiiltooteid oli puuvillasest või polüesterkiust. Katsetati erinevate peenosakeste filtreerimise võimet vahemikus 20 – 1000 nm. Koroonaviiruse läbimõõt on ligikaudu 100 nm. Leiti, et kui N95 filter suudab oodatult kinni pidada enam kui 95 protsenti 100 nm suurusjärgus osakesi, siis enamus tekstiiltooteid suutsid kinni pidada mitte enam kui 30% nimetatud suurusjärgus osakesi,” tõi Krumme välja.
Teatavaks erandiks oli käterätik, mis Krumme sõnul ilmselt tänu kohevale struktuurile suutis peatada kuni 60% peenosakesi. TalTechi teadlane tõi välja, et artikli järelduseks oli see, et tavaliste tekstiilmaterjalide kaitsevõime õhus levivate peenosakeste suhtes on marginaalne.
“Sellised materjalid võivad pakkuda teatavat kaitset vahetute pritsmete eest, ehk vähendada ebatervislikku harjumust kätega nägu puudutada,” lisas ta.
Siiski on Eestis olemas nii teaduslik kui ka tööstuslik võimekus peenosakeste filtreerimise probleemiga tegeleda. Tehnikaülikooli polümeeride ja tekstiilitehnoloogia laboris on olemas elektroketrusseade, mis suudab valmistada kiulisi lausmaterjale kiudude läbimõõduga alla 100 nm.
Sellised kiud on juuksekarvast 300 korda peenemad. Eestis on olemas ka ettevõte, Esfil Tehno, mis valmistab nii filtermaterjale kui ka maske peenosakeste filtreerimiseks.
