Vedelkütuse seaduse kohaselt peab Eestis tarbimisse lubatud mootoribensiinis ja diislikütuses olema alates 2018. aasta 1. maist vähemalt 3,1 protsendi energiamahu ulatuses biokütuseid. See tase suureneb 2019. aastaks 6,4 protsendini ning jõuab aastaks 2020 10 protsendini.
Põhjus sellele on mõistagi keskkond ja selle säästmine ning süsihappegaasi vähendamine. Miks aga ei võiks juba praegu kasutada 100% ulatuses biokütuseid, kui see on niivõrd oluline?
Kolm lihtsat põhjust
Põhjuseid selleks on mitu ja kui väga lihtsustada, siis neid on kolm tükki. Biokütus, mida praegu enamasti kasutatakse, on etanool ja tänapäevased automootorid ei ole mõeldud sellisetna, et need saaksid töötada üksnes etanooli peal, sest see lihtsalt lõhuks mootorid ära.
Paljudele autodele juba ei sobi 10% etanoolisisaldusega bensiingi. Muidugi on juba praegu olemas autosid, mis kasutavadki kütusena üksnes etanooli, aga need mootorid on ka teistsugused.
Muide, etanool põhilise autokütusena ei ole midagi uut. Juba Henry Ford tahtis algselt enda ikoonilisel Model T autol kasutada kütusena just nimelt etanooli.
Aga mis oleks siis, kui me ehitaksime kõik uued autod sellistena, et need saaksid sõita 100% biokütusega? Siin tuleb mängu teine põhjus.
Selleks on biokütuste hind, sest selle tootmine on oluliselt kallim kui fossiilkütuste maast väljapumpamine ja hilisem rafineerimine. Kui aga siiski kasutada ikkagi seda kallimat biokütust 100% ulatuses, siis see tähendaks kütusehinnatõusu. Ja see, nagu me teame, tähendaks ka kõigi teiste kaupade ja eelkõige toiduainete järsku hinnatõusu.
Kus see biokütus kasvama peaks?
Surve toiduhinnale tuleks aga ka teisest suunast, milleks ongi kolmas põhjus. Biokütuse jaoks vajalikku etanooli saadakse enamasti maailmas maisist ja siin tuleb mängu lihtne matemaatika. Kui kasvatada rohkem maisi kütuseks, mitte söögiks, siis tõuseks toiduhinnad ja ilmselt oleks oodata ka osades piirkondades toidunappust.
Kui aga rajada massiliselt juurde põldusid, näiteks metsade arvelt, siis oleks see jällegi tõsine löök keskkonnale.
Seega ongi ainsaks võimaluseks, mida praegu ka kasutatakse, lisada biokütust fossiilkütuste (mis tegelikult on enda olemuselt ka biokütused, lihtsalt miljonite aastate eest tekkinud) hulka järk-järgult.
