Teadus ja tulevik

Milliseid uksi avab sulle rakendusfüüsika eriala?

Foto: kuvatõmmis/YouTube/TalTech.

Rubriiki toetab

Doktoriõppe vastuvõtt
1.09–2.10.2020
Avaldust esitama

Kuigi rakendusfüüsika võib alguses kõlada väga spetsiifilise ning kitsa erialana, hõlmab see endas hoopis väga sisuküllast ja laiahaardelist õppeprotsessi.

Lisaks lihvitud oskustele informaatikas, teadustöös ning loogikas saavad tudengid hariduse, mis võimaldab neil asuda edukatele positsioonides tohutult paljudes valdkondades ja miks mitte isegi Hollywoodi filmitööstuses.

Täpsemalt vestleb erialaga seonduvast TalTechi rakendusfüüsika programmijuht Raavo Josepson.

Mida kujutab endast täpsemalt rakendusfüüsika?

Rakendusfüüsika põhieesmärgiks on reaalteaduste aluste kujundamine. Peamiseks väljundiks sealjuures on mitmed erinevad füüsika-ja matemaatikaga seotud valdkonnad, mis üheskoos moodustavad väga laiapõhjalise ning paljuhõlmava eriala.

Kuigi sõna “rakendusfüüsika” võib esialgu jätta hirmutava mulje, siis tegelikult on see üks põnevamaid valdkondi üldse. Sellel õppekaval käsitletavate valemite taga seisneb just see väärtus, mida luuakse täna start-upides ja mujalgi.  

Rakendusfüüsika hõlmab kõike, mida me enda ümber näeme, mida kuuleme, mida me katsume. Alates väikestest tasku kalkulaatoritest, mobiiltelefonidest kuni rahvusvahelise kosmosejaamani välja. 

Kuidas teadmisi täpsemalt rakendatakse? Millised on praktika võimalused?

Nagu ennegi mainitud, annab rakendusfüüsika lai iseloom tohutult palju võimalusi omandatud teadmiste kasutamiseks. On loomulikult olemas laboritööd, praktikavõimalused ning põnevateemalised lõputööd. 

Rakendusfüüsika aitab leida uusi energia lahendusi, näiteks kuidas toota odavamate materjalidega rohkem energiat. Ülikoolis tegeletakse muuhulgas päikesepatareidega ja superkondensaatoritega, mis aitaksid tulevikus salvestada energiat suuremas koguses ja üsna kiiresti. Kõiges selles saavad ka tudengid soovi korral osaleda.

Selle õppekava tudengid saavad õppimise vältel osaleda erinevates TalTechi põnevates projektides nagu tehnikaülikooli tudengisatelliidi väljaarendamine või tudengivormel. Need annavad noortele eriti tugeva ja praktilise kogemuse oma teadmiste rakendamiseks.

Praktikat tehakse tihtilugu TalTechi laborites teadustööna, ent tihti käiakse vastavalt soovile ka erinevates erafirmades või teistes teadusasutustes. 

Milline näeb välja õppekava?

Rakendusfüüsika õppekava näeb struktuurilt välja nagu enamik bakalaureuse erialasid ikka. Õpe kestab  kolm aastat ehk kuus semestrit. Alustatakse valdavalt matemaatika,  IT ja füüsika valdkonda kuuluvate teemadega, et luua tugev põhi edasisele. 

Tasub teada, et IT ja andmetöötluse oskused on rakendusfüüsika õppekavas infotehnoloogia valdkonnaga samaväärse tähtsusega.

Mida aeg edasi, seda spetsiifilisemaks ained lähevad. Muuhulgas saab viimasel aastal õpilane paremini oma soovitud suunda ning valdkonda kujundada.

Kindel on aga fakt, et korraliku teadmiste ja kogemuste pagasi saab nii füüsikas, matemaatikas, infotehnoloogias, programmeerimises ning suurandmete töötluses.

Tallinna Tehnikaülikooli üks suurimaid väärtusi on interdistsiplinaarsus – õpe ei piirdu vaid ühe konkreetse teaduskonna teemadega, vaid õppesse on integreeritud ka teiste teaduskondade teemasid. Lisaks on tudengitel võimalik vabaainetena võtta kasvõi majanduse või tööstuse aineid ja seeläbi oma hariduse laiapõhjalisust veelgi suurendada. 

Millised eeldused peavad õppuril rakendusfüüsikasse sisenemiseks olema?

Kõige tähtsamateks eeldusteks on kindlasti huvi: soov saada teada, kuidas asjad töötavad, vaja on loogilist mõtlemist ning võimekust näha seoseid ja põhjuseid. Kui need on olemas, on väga paljud uksed koheselt valla.

Millised on lõpetanute tulevikuvõimalused?

Bakalaureuse kraadi omandades lähevad rakendusfüüsikud peaaegu sajaprotsendiliselt midagi edasi õppima.

Kui me räägime aga töökohtadest, siis enim haaratakse selle eriala lõpetanuid analüütika-, pangandus-, teadusettevõtetesse ja paljudesse teistesse asutustesse. Saadud oskused aitavad paljuski kaasa, sest seda läheb alatihti vaja reaal-inseneri suunaga aladel, ITs, meditsiinifüüsikas, energeetikas ning materjalifüüsikas jne.

Tagasiside eriala suhtes on olnud alati positiivne. Tudengid väärtustavad siinset õppekava väga ning edasiõppimise või töö leidmisega neil probleemid puuduvad.

Mitmed üliõpilased on õppimise käigus leidnud lisaks esialgsele väljakutsele veel palju teisi põnevaid valdkondi, millega tulevikus tegeleda. Või isegi teemaga, mille olemasolust ta õppima tulles teadlik ei olnud. 

Millised õpilased tavaliselt rakendusfüüsikasse kandideerivad?

Tavaliselt kandideerivad ikka need, keda reaalsuund siiralt huvitab ning kes oskavad ala laiapõhjalisust enda tarbeks hästi kasutada. Teisalt leidub ka neid, kes ei soovi end ühel või teisel põhjusel mõne kitsa erialaga siduda ja tahavad tuleviku valla hoida. 

Kas rakendusfüüsika on andnud mõningaid nimekaid vilistlasi?

Nagu juba ütlesin, siis tööpõld selle ala lõpetajatele on väga lai. Meie vilistlasi võib leida pea igast eluvaldkonnast, aga on ka näiteid filmitööstusest, konkreetse näite puhul siis valgustustehnika peal. Seega sisuliselt võib rakendusfüüsika lõpetaja teha karjääri ka Hollywoodis. 

Nimedest tulevad kohe meelde näiteks Keemilise ja Bioloogilise Füüsika instituudi asedirektor Mario Kadastik, ettevõtte Feelingstream OÜ asutaja Lauri Ilisson ning endine pangajuht Robert Kitt.

Paljud lõpetajad on üles ehitanud ka tublisid idufirmasid ning läinud tööle ülemaailmselt tunnustatud teadusasutustesse nagu näiteks CERN.

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.
Oled sa DigiPRO või Geenius? Vali sobiv tellimus siit.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.