Teadus ja tulevik

Nafta, kuld ja palju muud: TalTechi teadur räägib lahti, millistest erilistest materjalidest su telefon tegelikult tehtud on

Rubriiki toetab

Tule linnakupeole!
13. september 2019
Uuri lähemalt!

Seda, et enamik maailma nutitelefone toodetakse Hiinas, teab meist vast igaüks, kuid seda kust pärinevad maavarad, mida on telefonide valmistamiseks vaja, ei ole nii teada-tuntud info.

Tallinna Tehnikaülikooli (TalTechi) geoloogia instituudi teaduri Rutt Hintsi sõnul sisaldavad nutitelefonid üle 60 erineva keemilise elemendi. Skoobi suurust annab paremini mõista see, et maakeral on leitud 90 looduslikult esinevat elementi.

Telefonides on vaja räni, kulda, hõbedat, tantaali ja naftat

Hints tõi välja, et telefonide tootmiseks läheb vaja nii maakoores laialt levinud elemente, kui ka neid mida kaevandatakse vaid paaris leiukohas maailmas.

Näiteks ilma räni, kulla, hõbeda, tantaali ja naftata ei oleks võimalik telefone tootagi. Räni kasutatakse ekraaniklaasis ja pooljuhtides ning kulda, hõbedat ja tantaali elektroonikakomponentides. Nafta on vajalik plastiku tootmiseks. Telefonide tootmiseks on ressursse kaevandatud maailma erinevatelt mandritelt.

“Nii näiteks pärinevad haruldased muldmetallid, mis aitavad luua värve telefoniekraanil ning edastada heli mikrofonis, suure tõenäosusega Hiinast, energiasalvestamiseks vajalikud liitium ja koobalt, aga vastavalt Lõuna-Ameerikast Atacama kõrbealadelt ja Kongo Demokraatlikust Vabariigist,” ütles Hints.

Sõjalised konfliktid, korruptsioon ja poliitilised piirangud seavad Hintsi sõnul omad piirid vajalike elementide kättesaadavusele.

“Nii kuuluvad haruldased elemendid ja ka koobalt Euroopa Liidu kriitiliste toormete nimekirja. Kohalikku haruldaste muldmetallide tulevikuvaru sisaldavad Eesti oobolusfosforiidid. Fosforigi leiab mobiilidest – pooljuhtide elementide reast.”

Telefone ei saa toota ilma maavarasid kasutamata

Hoolimata sellest, et mitmed telefonitootjad pakuvad vanade telefonide tagastamise võimalust, ei pea Hints seda piisavaks, et uusi telefone saaks toota vaid ringmajanduse käigus tagastatud seadmetest.

“Ka tulevikus vajame mobiiltelefonide tootmiseks kaevandusi. Kuigi äravisatud mobiilides olevate metallide ja plastiku taaskasutus on vaieldamatult oluline, ei ole saadavad kogused täna ja kahjuks ka tulevikus piisavad. Kes on ise püüdnud mobiiltelefoni osadeks lammutada, teab et see on aja ja energiakulukas protsess.”

Lisaks sellele, et telefonide taaskasutus on nii sotsiaalsetel kui tehnoloogilistel põhjustel madal, vajab taaskasutamine ka eraldi taristu ehitamist ning taaskasutus ise nõuab täiendavaid ressursse ehk maavarade kaevandamist.

Üheks suureks faktoriks Hintsi sõnul on seegi, et jätkuv inimkonna kasv toob maailma uusi täiendavaid mobiiliteenuste tarbijaid, seega ka kõikide ringluses olevate seadmete taaskasutus ei kataks toormenõudlust.

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate tehnoloogia-, auto- ja rahaportaali olulisematest lugudest.