Otsingud, leida elu väljaspool Maad, jätkuvad endiselt ning kosmoseteadlaste prioriteediks järgmisel kümnendil on jõuda üha uute planeetideni. Järgmisena kavandavad NASA teadlased missioone Uraanile ja Saturni kuule Enceladusele. Esikohale seatakse missioon – tuua Marsi proovid tagasi maale.
Riiklike teaduste, tehnika- ja meditsiiniakadeemiate kokku kutsutud eksperdid koostavad iga kümne aasta järel ülevaate valdkonna olukorrast ja koostavad järgmise kümnendi jaoks soovitatavate prioriteetide loendi, kirjutab Siencenews.org. NASA, National Science Foundation jt kasutavad värsket uuringut, mis hõlmab aastaid 2023–2032, et leida need projektid, mis teostatakse ja rahastatakse.
Astrofüüsik Robin Canup ütles 19. aprillil, pärast aruande avaldamist toimunud pressikonverentsil, et uuring on osaliselt mõeldud selleks, et teha kindlaks peamised teaduslikud küsimused, mis on kõige olulisemad ning mida järgmisel kümnendil lahendada ja hinnata, kuidas neile kõige paremini vastata.
Prioriteet number üks on Marss
Aruandes soovitatakse esmalt jätkata Marsi proovide tagasi toomist. Selleks välja töötatud missioon tooks võimalikult kiiresti tagasi kivi- ja pinnaseproovid, mida NASA Perseverance kulgur kogub ja talletab. See mitmeosaline valimi tagastusmissioon oli ka eelmise, 2011. aastal avaldatud kümnendi küsitluse prioriteet. Need proovid võivad sisaldada vihjeid varasemate elumärkide kohta Punasel planeedil.
Aruandes soovitatakse ka järgmisel Marsi missioonil pärast proovi tagastamist, otsida jääst elumärke ja gaasilisi biosignatuure atmosfääris. See on aga prioriteetide nimekirjas kaugemal.
Järgmisel kohal on suur, mitme miljardi dollari suurune missioon, mille eesmärk on saata orbiit ja sond Uraanile, et uurida planeeti, selle ringsüsteemi ja kuud.
Uraani ja Päikesesüsteemi teist jäähiiglast Neptuuni külastati ühel korral 80ndate lõpus, kui Voyager 2 lendas mõlemast mööda. Teadlaste sõnul on aeg tagasi minna. “Mul on väga hea meel näha, et nad valisid missiooni, et minna tagasi ning jälgida neid uskumatuid avastusi ja imelisi pilte, mille Voyager tegi,” ütleb planeediteadlane Linda Spilker NASA reaktiivmootori laborist Pasadenases Californias. Teda kümnendi uuringusse ei kaasatud, kuid oma karjääri alustas ta Voyageriga.
“Veelgi enam, meie päikesesüsteemi jäähiiglaste parem mõistmine võib aidata teadlastel lahti mõtestada kaugete maailmade saladusi. Meie päikesesüsteemist väljaspool asuvate planeetide jahtimisel on kõige levinumad teadaolevad eksoplaneetide tüübid nagu Neptuun ja Uraan,” selgitab Spilker.
Uraanile kolmeteistkümne aastaga
“Missioon Uraanile on muutlik,” ütleb planeediteadlane Amy Simon NASA Goddardi kosmoselennukeskusest Greenbeltis, kümnendi juhtkomitee liige. “Oleme kindlad, et tuleb fantastilisi avastusi.”
See missioon võiks käivituda 2031. aasta juunis või 2032. aasta aprillis, soovitatakse aruandes. Soovitavalt pärast Jupiteri õõtsumist, et saaks kasutada hiiglasliku planeedi gravitatsiooni selle kiiremaks paiskamiseks. Kosmoselaev jõuab Uraanile 13 aastat pärast starti. Kohale jõudes viskaks orbiit atmosfääri sondi, proovides selle koostist nagu kunagi varem.
Järgmine prioriteet on orbilanderi saatmine Saturni kuule Enceladusele, maailma, kus on teadaolevalt kergesti ligipääsetav vedel vesi. NASA, nüüdseks kadunud Cassini missioon avastas 2005. aastal, et see väike kuu paiskab kosmosesse vett. Uuemad uuringud näitavad, et maa-alustest geisritest tulevas vees on sooli, mis võib viidata soojadele veetaskutele, mis interakteeruvad kivimiga ja tekitavad keskkonna, mis omakorda võimaldab peremeeselu.
Kas Enceladusel eksisteerib elu?
Värske planeediteaduse aruanne soovitab sellele küsimusele vastamiseks kavandada missiooni Saturni Kuule. See planeeritav kosmoselaev jõuaks Kuule 2050. aastate alguses, kus see veedaks esmalt poolteist aastat Enceladuse orbiidil. Esmalt lendaks kosmoseaparaat proovide võtmiseks läbi veepritsmete ja seejärel maanduks kaheaastaseks missiooniks kosmosekeha pinnale.
“Kui soovite minna kosmosesse elu otsima, on Enceladus selleks väga hea koht,” ütleb planeediteadlane Francis Nimmo California ülikoolist Santa Cruzist.
Elu teistel planeetidel pole teadlaste mõtetes ainus asi. Aruandes soovitatakse jätkata tööd Maa lähedal asuvate objektide, nagu asteroidide ja komeetide, leidmiseks ja iseloomustamiseks, et kaitsta elu ainsal planeedil, kus see teadaolevalt eksisteerib.
Raport soovitab, et ka järgmisel kümnendil tuleks rahastada kahte keskmise suurusega missiooni. Kuigi uuring ei täpsusta nende missioonide sihtmärke, on välja toodud üheksa kõrgema prioriteediga sihtkohta, sealhulgas Veenus, Saturni kuu Titan ja Neptuuni kuu Triton.
Dekaadi uuringus käsitleti ka planeediteaduse ja astrobioloogia valdkondade olukorda – nimelt rahastamisvõimaluste kahanemist sektoris ning seda, kuidas parandada mitmekesisust, võrdsust, kaasatust ja juurdepääsetavust. Viimaste puhul vaatas komisjon, kas kogukonnal on oma liikmete kaudu olemas mitmekülgne esindatus.
“Asi, mis sai täiesti selgeks, on see, et NASA on seda tüüpi statistika kogumisel teinud kohutavalt palju tööd,” ütleb Nimmo planeediteaduse demograafia kohta. Praegu soovitatakse teadusringkonda paremini uurida, ütleb ta ja lisab: “Me ei suuda midagi lahendada enne, kui meil on ka tegelikult parem statistika.”
