Kui suurem osa maailmast ootab pikisilmi esimest mehitatud Marsi missiooni, teeb NASA ettevalmistusi ka teisteks tähtsateks ekspeditsioonideks. “Dragonfly” nime kandev projekt saab nimelt helikopterdrooni Saturni kaaslase Titani pinnale, et sealt koguda väärtuslike andmeid.
“Dragonfly” tähendab eesti keeles kiili on mitmes mõttes unikaalne masin. Erinevalt varasematest Curiosity, Spiriti ja Opportunity kulguritest ei veere ta mööda planeedi pinnast, vaid hoopis lendab. Droon põhineb suuresti Maa peal levinud droonitehnoloogial ja kasutab liikumiseks kaheksat rootorit ning vertikaalset õhku tõusmist ja maandumist.
Droon on ehitatud võimalikult vastupidavaks, lennumasin peab näiteks olema suuteline lendama ka ühe või enama katkise tiivikuga Titani -180 kraadises külmas. Drooni tippkiiruseks lubatakse kuni 36 km/h ning lennulagi piirdub 4 kilomeetriga. Kaheksat rootorit liigutavad raadio-isotoopsed soojuselektri peal toimivad generaatorid, mis on kasutust leidnud ka Curiosity kulguril.
Oma kahe ja poole aastase missiooni jooksul peab Kiil lendama kokku vähemalt 175 kilomeetrit ning akusid laeb droon Titani 8 päeva kestval ööperioodil.
Kosmoseagentuuri sõnul on Titan ideaalne koht sääraste lennumasinate katsetamiseks, sest kuu atmosfäär on tihe ning gravitatsioonitase äärmiselt madal. See tähendab omakorda, et inimesed suudaksid puhtalt lihasjõul Titani peal ringi lennata ning see ei nõuaks suuremat füüsilist pingutust kui kõndimine.
Titanil ja Maakeral on väga palju ühist. Nimelt on tegu ainsate taevakehadega Päikesesüsteemis, mille pinnal on pidevalt olemas vedelik ning vedelikuringe atmosfääris ja pinnasel. Vahe on vaid selles, et Titani peal täidavad vedeliku rolli süsivesinikud.
TalTechi dotsendi Vladislav Pustõnski sõnul ei saa Titanil eksisteerida elu samal kujul mis Maa peal, sest temperatuurid on liialt madalad. “See ei tähenda muidugi, et mõni eksootiline Titanil adapteerunud elutüüp seal eksisteerida ei võiks, aga me siiani lihtsalt ei tea sellest midagi,” lisab ta.
Inimesed Titani pinnale lähitulevikus Pustõnski arvates ei satu: “Mehitatud missiooni praktilisest kasust on hetkel veel väga raske rääkida. Kuigi Titanil paiknevad hiiglaslikud süsivesiniku varud, on nende kasutamine majanduslikult mõttetu, sest Saturni kaaslane asub väga kaugel ning mehitatud missiooni maksumus ja keerulisus ületavad Marsi oma.” Professor lisab, et probleeme võib valmistada ka madal pinnatemperatuur, ent seda saaks teoreetiliselt lahendada piisavalt võimsa energiaallikaga kosmoselaeva soojendades. “Tõenäoliselt oleks vajalik tuumareaktor, sest päikesepaneelid ei tööta nii kaugel piisavalt efektiivselt ning Titani atmosfäär on peaaegu läbipaistmatu,” ütleb ta.
Dragonfly hakkab lendama autonoomselt, kuna Titani ja Maa vaheline viivitus on käsitsijuhtimiseks liialt pikk.
Kuu peal veedetud ajal kogub Dragonfly erinevaid proove, analüüsib seismilist aktiivsust ning jäädvustab keskkonda. Tragi droon kannab endaga kaasas kümneid erinevaid instrumente ja kaameraid, mis peavad koguma kokku rohkem infot kui kõik Marsi kulgurid läbi aegade kokku. Missiooni saab alguse 2026. aastal ning Dragonfly jõuab Saturni orbiidile 2034. aastaks
