Teadus ja tulevik

Norra idufirma loodab aina võimsamaks muutunud orkaanid lõpetada mullide puhumisega

Orkaanid muutuvad aastate jooksul aina võimsamaks ja laastavamaks.Shutterstock

Rubriiki toetab

Kas oled kunagi puhunud tassi, et kuuma jooki jahutada, ja mõelnud, et sarnast meetodit saaks rakendada ka merevee puhul? Norra idufirma OceanTherm loodab just nii leevendada orkaanide laastavat mõju, kirjutab Science Focus.

Orkaanid vajavad tekkeks sooja vett

Kliima soojenemise tõttu on tõusnud ka maailmamere keskmine veetemperatuur, mis omakorda põhjustab järjest võimsamaks ja ohtlikumaks kujunevate orkaanide teket.

Alates 1880. aastast on keskmine veetemperatuur tõusnud iga 10 aastaga 0,08 kraadi võrra. See protsess on jõudsalt kiirenenud alates 1981. aastast ning kogu maailmamere pinnakihi keskmine veetemperatuur on tänaseks niisiis umbes 17,5 kraadi.

Orkaanid aga tekivad kuuma ja külma õhu kohtumisel sooja ookeanivee kohal, mille temperatuuriks on 26,5 kraadi või rohkem. Mida soojem on vesi, seda võimsamaks tekkiv orkaan võib muutuda ning seda ohtlikum see lähedalasuvatele linnadele ja asulatele on. Kuna keskmine merevee temperatuur erineb vastavalt asukohale, tekib orkaane sageli just Vaikses ookeanis, kus merevee keskmine temperatuur on ookeanidest kõrgeim (19,4 kraadi).

Et kliimamuutuste tõttu on merevee temperatuur ja merepind tõusnud ning jääkate sulanud, võivad orkaanid omandada lähiaastatel võimsuse, mille tulemusel muutuvad elamistingimused teatud piirkondades tundmatuseni.

Vana uus meetod

Norras loodud idufirma OceanTherm aga on pakkunud välja idee, mida saaks piltlikult kutsuda mullide puhumiseks. Nimelt näeb plaan ette perforeeritud torude langetamist sügavale ookeani, kus veetemperatuur on oluliselt madalam, ja suruõhu abil vesi pinnale “puhuda”. Selle tulemusel segunevad omavahel soojem ja külmem vesi, langetades temperatuuri alla 26,5 kraadi.

Torud võiksid plaani kohaselt asetseda orkaanide tekkepiirkondades, sealhulgas näiteks Mehhiko lahes, ning luua “mullikardina”, takistades orkaanil tekkida ja vähendades oluliselt selle võimsust.

Tegelikult on mullikardinaid kasutatud mujalgi – Norra vetes rakendatakse sarnast meetodit, et vältida fjordide külmumist talvel. Seal toimib meetod vastupidiselt: sügavamalt toodav soojem ja soolasem vesi segatakse pinnal oleva jahedamaga, mille tulemused hoitakse ära jää teke fjordidel.

Samuti kasutatakse “mullikardinat” fjordidel Norra vetes selleks, et koguda kokku näiteks veekogudesse sattunud plastikprügi.

Teadlased on skeptilised

Ehkki norralaste mõttel tundub olevat jumet, on mõned teadlased meetodi suhtes siiski skeptilised. Peamiseks põhjuseks, miks idee ei pruugi õnnestuda, tuuakse orkaanide võimsus ja tehnoloogia maksumus. 

“Erinevus fjordi jäätumise ärahoidmisel ja troopilise tsükloni nõrgestamisel, mille võimsuseks on mitu tuhat tuumapommi ja diameetriks kuni tuhat kilomeetrit või rohkem, on tohutu,” ütles Londoni Ülikooli maateaduste kolledži emeriitprofessor Bill McGuire.

Ka Massachusettsi tehnoloogiainstituudi teadlane Kerry Emanuel sõnas, et idee on küll teoreetiliselt võimalik, kuid selle elluviimine võib osutuda väga kulukaks. “Sellise ookeanilaigu jahutamiseks kulub laevastikku, lennukeid ja tohutul hulgal suruõhku. Võib tekitada küsimusi, kas on võimalik seda endale lubada,” märkis ta. Seega, kas väljapakutud ideest ka asja saab, näitab aeg.

Selles rubriigis vahendame maailma teadusuudiseid, tulevikuvaateid ning oma kõige põnevamaid tegemisi.

Populaarsed lood mujal Geeniuses

Ära jää ilma päeva põnevamatest lugudest

Telli Geeniuse uudiskiri

Saadame sulle igal argipäeval ülevaate olulisematest Geeniuse teemadest.